Konkursil Ajujaht 2010 sotsiaalse ettevõtluse auhinna võitnud MTÜ Abikäsi projektijuht Marko Simberg räägib ettevõtte sünniloost ja tulevikuplaanidest. Artikkel avaldati esimest korda käesoleva aasta juunis ilmunud ajakirjas Hea Kodanik, mida annab välja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.

Idee MTÜ Abikäsi alustamiseks tuli elust enesest. Üks meie asutajatest Indrek Ülper elas pikalt Suurbritannias ning algusaastatel oli tal füüsilise puude tõttu raskusi töökoha leidmisega.

Paari aasta möödudes avastas Indrek Remploy – 1940. aastatel rajatud organisatsiooni, mille eesmärgiks on leida puuetega inimestele töö ning nad ühiskonda integreerida. Remployga kontakteerumise järel sai Indrek pärast kaks aastat kestnud tööotsinguid paari nädalaga koha ASDA supermarketis.

Alustanud toidu riiulitele asetajana, jõudis ta 2006. aastaks osakonnajuhataja positsioonile. 2008. aasta suvel avas Indrek põhitöö kõrvalt poe, mis tegeles mobiiltelefonide ning arvutite müügi ja remondiga.

Möödunud aastal naasis Indrek Eestisse ning siinsetel tööotsingutel kohtas taas sama olukorda, põrgates kokku tööandja eelarvamusliku suhtumisega puuetega inimestesse. Töötukassas võeti Indrek arvele ning esialgu sealt rohkem abi ei saanud. Nii tekkiski mõte olukorraga midagi ette võtta ja ise midagi ära teha.

Koondab erinevad teenused

Probleemi lahendamiseks asutasime puuetega inimestele keskendunud agentuuri, mis tegeleb nende tööotsingutega iga päev ja aktiivselt. Rentisime Tallinnasse Kadaka tee 153 kontori, kuhu abivajajad võivad pöörduda.

Vestleme töölesoovijatega, koostame nendega koos CV ning selgitame välja inimesele võimalikud ja sobivad ametid. Vajadusel saab inimene enne tööturule sisenemist osaleda 2-3-päevastel motivatsioonikoolitustel, mille MTÜ Abikäsi sotsiaalse ettevõtlusega tegelemise tuludest sisse ostab. Samuti plaanime hakata koostööd tegema personalifirmadega, kes aitaksid meid puuetega inimeste kvalifikatsioonimäära väljaselgitamisega.

MTÜ Abikäsi kontseptsioon on tegeleda sotsiaalse ettevõtlusega ja tagada iseseisvus ning sõltumatus toetustest-annetustest. Ettevõtlusvormiks on esialgu telemarketing, klienditeeninduspunkti ning IT-teenuste pakkumine.

Töid teevad vaid puudega inimesed ja sellega loob MTÜ Abikäsi ka ise töökohti juurde. Loome neile meeldiva töökeskkonna, kus neid iga päev ümbritsevad arusaajad inimesed, ning töökoht muutub ka inimestele sotsiaalselt meeldivaks paigaks. Hetkel on MTÜ Abikäsi ruumides kokku loodud 10 töökohta.

Kuni 60-70 inimest aastas

Oleme üsna värskelt alustanud organisatsioon ning seetõttu end veel turundanud ei ole. Sellele vaatamata on paljud inimesed meid juba leidnud – nii tööotsijad kui koostöösooviga ettevõtted. Kuna Eesti on väike, levib info kiiresti.

Koostööpartneritel on MTÜ Abikäsi projektis täita väga tähtis roll. Meie võimalused ja vahendid on piiratud, kõiki tegevusi ei jõua ega suuda läbi viia. Partneritest tõstaksime esmalt esile Heateo Sihtasutust, kes on meid aidanud väga palju oskusteabe, kontaktide leidmise ning sotsiaalse ettevõtluse koolitustega.

Suureks abiliseks tööotsijate kontaktidega on olnud ka Töötukassa. CV-Online on valmis meile edastama puuetega inimestele sobivad tööpakkumised ja Käo hooldekodu valmis aitama meid vaimse puudega inimeste toetamisel. See tähendab, et ka vaimupuudega inimesi ei saadeta ukselt tagasi, vaid koostöös hooldekoduga püütakse leida lahendus.

Hiljuti alustasime koostööd ka MTÜga Puude ja Astangu Hooldekodu, kindlasti otsime erinevaid partnereid veel juurde. Lähitulevikus tahame oma kontori telemarketingi osakonna korralikult toimima saada ning siis keskenduda projekti algsele ideele – suurendada puuetega inimeste tööhõivet. Pikaajaliseks prognoosiks on aidata tööle 60–70 inimest aastas ning suurendada seda numbrit igal aastal veel 20% võrra.

Prognoosi kohaselt oleme mõne aasta möödudes saavutanud tuntuse Eesti suuremate ettevõtete seas ning muutnud puuetega inimesed ettevõtjate seas väärtuslikuks tööjõuks. Esialgu tegutseb Abikäsi Tallinnas, kuid paari aasta jooksul on plaanis laieneda ka Lõuna-Eestisse.

Ajujaht 2010 poolfinaali kandidaatide valimistele järgnesid meeskonnakoolitused. Tõenäoliselt on väga raske soovitada alustavale ettevõtjale Ajujahi programmist midagi paremat. Kõige rohkem on marjaks ära kulunud saadud tutvused ning kontaktid. Eriti tänulikud oleme oma mentorile Margus Pressile, kellel on pikaajaline ettevõtte juhi kogemus. Margusega kohtusime igal nädalal, tegime projekti vahekokkuvõtteid ning ta suunas meid edasi.

Nii tööandjad, avalikkus kui puuetega inimesed on meid väga hästi vastu võtnud, see on kindel märk Eesti ühiskonna arengust.

Töövõtjad

Eestis on kokku 118 000 puudega inimest, kogu rahvastikust moodustab see ligikaudu 9%. Veidi üle kolmandiku puuetega inimestest on tööealised ning neist tervelt 88% töötud. Sotsiaalministeeriumi tellitud Eesti puuetega inimeste uuringust selgub, et kolmandikul puuetega inimestest on toimetulekuga suured probleemid, valdavalt just tööealistel. Tööealiste töötute puuetega inimeste keskmine sissetulek on 2484 krooni kuus. Samuti räägib projekti vajalikkusest asjaolu, et Tallinna Töötukassas on ligikaudu 30 kontorit ning puuetega inimestega tegeleb neis kõigest kolm juhtumikorraldajat. Tänapäeval on tekkinud rida uusi töökohti, kus on vajalik ainult arvuti ja telefoni olemasolu ning võrdlemisi lihtne väljaõpe. Need töökohad oleks ideaalseks väljundiks näiteks liikumispuudega inimestele.

Tööandjad

Ettevõtteid on Eestis Statistikaameti andmetel 77 948. Loeme enda potentsiaalseteks klientideks kõik ettevõtted, mis vajavad töötajaid. Valdkonniti saab puuetega inimeste tööjõudu rakendada enim töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side valdkonnas Kuna rahaline kokkuhoid ühe puudega töölise pealt on esimesel aastal 33 482 krooni (eeldades, et inimene on töötu olnud enam kui kuus kuud ning töötaja teenib miinimumpalka 4350 krooni). Tööandja aastane kokkuhoid töötaja pealt, kelle netopalk on 10 000 krooni, küündib ligi 50 tuhande kroonini. Näiteks viie töötaja pealt moodustab see juba vägagi arvestatava summa, siis kõige rohkem on puudega töölistest huvitatud väikefirma omanikud, kus tehtav töö on lihtne ja kergesti õpitav ning loeb iga säästetud kroon.

Sarnased artiklid