Septembri alguses saatsid neli loomakaitseorganisatsiooni, Loomus nende hulgas, kohalikesse volikogudesse kandideerijatele kaheksa küsimust, millele ootasime vastuseid 4. oktoobri südaööni.

Meie küsimused ei kata muidugi kogu valdkonda, millega loomakaitsjad tegelevad ja juba on sel teemal ka etteheiteid saabunud, aga see ei olnudki eesmärk – ettepanekuid küsimusteks tuli rohkem kui teele läks. Valikusse jõudsid need, mis puudutavad kohalike omavalitsuse tööd või milles inimestel võiks olla väljakujunenud arvamus.

Kõikide kandidaatideni meie küsimused ei jõudnud. Vabariigi valimiskomisjoni veebilehel on e-posti aadressid kirjas ainult natuke vähem kui seitsmel tuhandel kandidaadil, mõned neist millegipärast vigadega, aga volikogudesse tahab minna enam kui 11 000 inimest. Oli muidugi ka neid, kellele loomateema südamelähedane ja kes vastasid meedias ilmunud või erakondade kontorisse saadetud küsimustikule. Enamus rõhutas, et nende vastused on isiklikud, aga mõned valimisliidud olid teema omavahel läbi arutanud ja vastasid koos.

Tänaseks laekunud ligi üheksasada vastust ei ole vast kõige suurejoonelisem tulemus, aga järeldusi saab ikka teha. Eelkõige saame vastustest järeldada seda, milline on olnud loomakaitsjate senitehtud töö, teha vahekokkuvõtteid, kuidas edasi minna ja millele rohkem tähelepanu pöörata.

Kindlasti paneme varsti kirja ka õiged vastused ja selgitame, miks üks või teine küsimus üldse valituks sai; millised on kohalike omavalitsuse kohustused ja loomakaitsjate ootused nende täitmisele. Loodan väga, et siis kui uued volikogud koos, leiavad kõik küsimusi esitanud organisatsioonid aega omavalitsustele informatsiooni saata, mida saaksid ja seaduse järgi ka peaksid omavalitsused tegema.

Rõõmustavalt paljud muidugi teadsid, mis omavalitsuse kohustused on; olid kuulnud koertevabrikutest ja abikoertest, tänasid ja tervitasid, kutsusid külla ja soovisid jõudu ja mis kõige olulisem; kirjutasid, et ilma küsimustikuta ei oleks nad loomakaitseteemadele kindlasti nii põhjalikult mõelnud.

Loomade eestkoste organisatsiooni rõõmustab vist rohkemgi see, et valdav enamus vastanutest ei lubaks omavalitsuse territooriumile karusloomafarme kui see vähegi nende teha oleks. Niimoodi kindlalt arvajaid jagus iga erakonna nimekirja, ka nende, kes hiljuti riigikogus ühel häälel farmide jätkamist lubas. Teine Loomuse küsimus, mis puudutas loomade kasutamist meelelahutuses on muidugi keerulisem ja seda oli ka vastustest näha. Metsloomade kasutamist tsirkustes taunis enamus vastanutest, teiste loomade ja meelelahutusürituste peale veel mõeldakse.

Vastused annavad hea läbilõike arvamuste paljususest. Nagu ikka, saime teada, et peaksime tegelema millegi muuga, eelkõige inimeste aitamisega. See ettepanek kuulub klassikaliste hulka; alati on neid inimesi, kellele loomakaitse on uus ja pelutav teema ja kes millegipärast arvavad, et meile inimesed korda ei lähe.

Päris palju on tulnud ka nö vastuküsimusi loomakaitsjatele. Peame vabandama, et me ei ole jõudnud neile vastata. Mõned neist on ka retoorilist laadi ja sellepärast oleks ehk hea kui need, kes tõesti infot soovivad, oma küsimused peale valimisi uuesti saadaksid. Õieti ei puutu ju valimised üldse asjasse; kõik ühingud vastavad meelsasti küsimustele, sest üks meie eesmärke ongi ju teadlikkuse tõstmine, selle info jagamine, mida meie loomadest teame.

Aitäh kõigile, kes vastata jõudsid. Saame täitsa aru kui kartul veel võtmata ja ainult seda jõuabki vastuseks kirja panna.

Kes omakandi vastuseid vaadata tahab, siis tabel on siin.

Jaga: