Vabatahtlik töö muutub oluliseks üha rohkematele inimestele, pakkudes võimalust anda oma panus hea eesmärgi nimel. Kopenhaagenis asuv Café Retro loob soovijatele toredal moel võimaluse oma oskused ja energia tööle panna, et aidata tervet hulka inimesi, kes oma igapäevaelus kannatavad äärmist puudust. See on üks näide Lääne-Euroopas menu koguvast mittetulunduslike kohvikute fenomenist. Nimelt töötavad selles kesklinna kohvikus ainult vabatahtlikud ning kogu saadud tulu saadetakse erinevatele heategevusprojektidele üle maailma.

Cafe Retro, mille taga on organisatsioon nimega VIAid (Voluntary Innovative Aid), asutati aastal 2005 ning see oli esimene mittetulunduslik kohvik Taanis. Nüüdseks on taoliseid kohti teisigi ning varsti avatakse Kopenhaagenis ka Cafe Retro järgmine kohvik nimega Retr2.

Kahtlemata on kohvikule edu toonud hubane ja inspireeriv õhkkond, keskne asukoht ja kultuuriõhtud, kus antakse võimalus noortele bändidele ja kunstnikele oma loomingut demonstreerida. Kuid kõige olulisemaks ning just taolise koha eripäraks on see, et Cafe Retro külastamine annab inimestele hea tunde.

Pehmel sohval istudes ja sooja kakaod juues või õlleklaasi käes hoides, võib külastaja rahuliku südamega mõelda, et tema kroonid lähevad otse Indiasse haigete raviks või Sierra Leonesse hariduse levitamiseks. Seda tunnet käivad Cafe Retros otsimas nii üliõpilased, ümberkaudsetes büroodes töötavad advokaadid ja ametnikud kui ka paljud teised.

Tänapäeva lääneriikides nagu Taani vaevab inimesi tihti kõrge teadlikkusega seotud mure või isegi süütunne seoses ümbritseva maailma probleemidega. Just seetõttu on  Cafe Retro poolt pakutud võimalus paljude jaoks väga teretulnud.

Tänu oma menule on Cafe Retro tulud pidevalt kasvanud ning nende tegevus arengumaades laienenud. Indias peetakse üleval rehabiliteerimiskeskust, mille kiirabi sõidab tänavatel ringi ning korjab üles raskelt haiged, kel pole võimalust arsti juurde pöörduda. Seejärel antakse abivajajatele vajalikku ravi ja hooldust.

Lisaks on tuludest jagatud erinevaid ühekordseid või lühiajalisi toetusi, näiteks orbudekodule Indias või koolidele Nicaraguas. Sellised väiksemad projektid sünnivad enamasti kohvikus töötavate vabatahtlike isiklikul initsiatiivil.

Hiljuti algatati töö ka Sierra Leones, kus õpetatakse kodusõja tulemusel haridusest ilma jäänud ja viletsusse tõugatud naistele tekstiilide töötlemist ning majandusliku toimetulemise algtõdesid, et tulevikus mõned neist mikrolaenude abil ise äriprojekte alustaksid. Haridust finantseeritakse Taanis disainitud ja kohalike naiste poolt toodetud käsitööesemete müügituludest. Viimased on ostmiseks välja pandud Cafe Retros.

Cafe Retro eestvedajad ei pea ennast maailmapäästjateks. Sellegipoolest usuvad nad, et peale materiaalse ja praktilise abi, mida osutatakse arengumaades, toob nende tegevus palju kasu ka Taanis, andes inimestele võimaluse oma igapäevaelus vabatahtliku töö kaudu midagi hea eesmärgi nimel ära teha ja  oma silmaringi laiendada, ning luues koha, kus uued ideed rakendust leiavad ning positiivne ja koostööaldis mõtlemine laiemat kõlapinda saab. Kohvikul on praeguseks juba pikad ootenimekirjad inimestest, kes erineval moel kaasa lüüa soovivad.

Kas Eestis oleks sellise vabatahtlike kohviku loomine võimalik? Vaja on eelkõige teotahtelisi inimesi, kel aega selle nimel töötada ja ka mõnda lahket aitajat. Cafe Retro on näiteks saanud abi erinevatelt firmadelt külmkappide, kohvimasina, muusikasüsteemi ja muu näol; nõud ning retromööbli on kohale toonud aga põhiliselt vabatahtlikud ise.

Mis kõige olulisem, kindlasti leidub ka Eestis neid, kes oma aega väärt initsiatiivile pühendaksid ning küllap meeldiks ka paljudele eestlastele idee tassist kohvist hea eesmärgi nimel. Hea eesmärk ei pea ju tingimata olema suunatud teisele poole maailma, ka siin Eestis on veel palju ära teha.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta