Kolmanda kvartali SKP 8,6-protsendine kasv oli ootuspärane. Eesti majandus on eelmise aasta majanduslangusest ja pandeemia mõjudest kiiresti taastunud. SKP ületas pandeemia - eelse kõrgeima taseme juba käesoleva aasta esimeses kvartalis ning kolmandas kvartalis oli see juba 5% üle tipu.

Eesti SKP kasv oli kolmandas kvartalis Euroopa Liidu üks kiiremaid, sealhulgas tublisti kiirem, kui Lätis ja Leedus. Samas, kui vaadata SKP kasvu kvartali võrdluses – sesoonselt ja kalendripäevadega kohandatuna suurenes see 0,7% - siis jäi see tublisti alla EL keskmist.

Tugevaim panus SKP kasvu tuli ehitusest, IKT sektorist, kinnisvaraalasest tegevusest ning transpordist – need neli tegevusala andsid üle poole SKP kasvust. Tugev mõju oli veel töötleva tööstuse, erinevate äriteenuste lisandväärtuse ning SKP arvestusse kuuluvate maksude suurenemisel. Lisandväärtus vähenes vaid kahes tegevusalas: metsamajanduses ja energiatootmises. Kuigi majandus tervikuna on kriisist kiiresti taastunud, oli metsamajandus, majutus ja toitlustus, hulgikaubandus ning töötlev tööstus alla pandeemiaeelset, 2019. aasta kõrgeimat taset.

Tööjõupuudus ja tarneprobleemid piiravad majanduskasvu

Majanduse jõulisest kasvust annavad tunnistust tööpuuduse kiire vähenemine ja tugev palgakasv. Samas piirab üha rohkemate ettevõtete majandustegevust tööjõupuudus ja tarneprobleemid ning nende kasumlikkust halvendavad kõrgele tõusnud tooraine- ja energiahinnad. Kuigi tööjõukulud kasvavad väga kiiresti, on ettevõtete käibekasv veelgi kiirem ning seetõttu on ka tööjõukulude osakaal käibes allapoole tulnud.

Eratarbimise kiiret kasvu toetasid pensionirahad

Eratarbimise tugev, ligi 9 protsendine, kasv oli ootuspärane. Seda toetas teisest pensionisambast tagasi saadud rahade kiire kasutamine septembris, kuid ka suvekuudel suurendasid inimesed hoogsalt oma tarbimiskulutusi. Vaatamata eratarbimise kiirele kasvule, oli kolmandas kvartalis nende osakaal SKP-s viimase üheksa aasta madalaim ehk siis majapidamiste kulutused rahaliselt on kasvanud ülejäänud majandusega võrreldes aeglasemalt.

Investeeringute languse taga oli Volkswageni arvutitarkvara investeeringute taandumine 

Investeeringud läksid nelja tugeva kasvuga kvartali järel taas langusesse. Nende 9-protsendise vähenemise taga oli peamiselt Volkswageni arvutitarkvara investeeringute taandumine. Samas vähenesid SKP arvestuses ka majapidamiste eluasemeinvesteeringud, mis on üllatav, sest eluhoonetega tehtud ostu-müügi tehingute arv suurenes kolmandas kvartalis 12% ning nende väärtus 22%. Tõsi küll, eluhoonete hinnad kasvasid samal ajal 13%, kuid ka siis oli püsivhindades kasv.

Teine üllatav asi SKP arvestuses on varude nii tugev suurenemine. Vaatamata sellele, et tööstusettevõtete hinnangul on nende valmistoodete varud pandeemia ajal vähenenud, on SKP arvestuses varud sel aastal väga suured olnud. Kolmandas kvartalis tõusis püsivhindades varude osakaal SKP-s ligi 9 protsendini, millest suuremat osakaalu nägime 2004. aasta alguses, ehk rohkem kui 17 aastat tagasi. Nii andis varude suurenemine SKP kasvu isegi suurema panuse kui eratarbimine või ka näiteks kaupade eksport.

Teenuste eksport suureneb kaupade väljaveost kiiremini

Eksport ja import mõlemad suurenesid aastases võrdluses 17,5%. Kuigi ka kaupade väljavedu suurenes, tuli suurem mõju ekspordile siiski teenustest, mille taga oli arvutiteenuste ja muude äriteenuste eksport. Samas tuleks arvestada ka teenuste ekspordi kasvu juures selle eelmise aasta madalat võrdlusbaasi, mille mõju jätkub ka neljandas kvartalis.

Neljandal kvartalil tugev majanduskasv jätkub

Eesti üldine majandussentiment on praegu väga tugev, ületades napilt isegi nelja aasta tagust tippu. Tööstussektori hinnang oma tellimuste kohta ning tootmise ja ekspordi väljavaated on positiivsed. Inimeste kindlustunne soetada eluase on käesoleval kvartalil kerkinud järsult viimase 18 aasta kõrgeimale tasemele, samuti on jätkanud tõusu nende kindlustunne suuremate ostude tegemiseks. Osalt on selle taga teisest pensionisambast juba kätte saadud või järgmisel aastal kättesaadav raha, kuid kindlustunnet on lisanud ka majanduse jõuline kasv. Samas on teenuste sektori nõudluse ja jaekaubanduse müügimahtude kasvu ootused neljandas kvartalis tublisti allapoole liikunud. Koroonaviiruse leviku piiramiseks valitsuse poolt seatud piirangute mõju majandusele tervikuna on olnud tagasihoidlik. Samas tuleks arvestada, et sisenõudlus on väga tugev ning see kompenseerib paljuski piirangute negatiivse mõju.

Esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud 8,5%. Neljandal kvartalil tugev majanduskasv jätkub, kuid ettevõtete tarneprobleemid, tööjõupuudus ja hinnatõus piiravad seda. Me jälgime küll veel selle aasta viimaste kuude kohta avaldamisele tulevaid majandusnäitajaid, kuid tõenäoliselt korrigeerime oma viimast majandusprognoosi selle aasta kohta 9% pealt veidi allapoole.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta