Ühes anekdoodis korraldati kunstikonkurss, millel paluti kujutada nälga. Pilte tuli igasuguseid: nii nälgivaid lapsi kui kõhnunud vanureid. Peaauhinna pälvis aga töö, millel oli kujutatud tagumikku koos selle ette kootud ämblikuvõrguga.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- Katrin ja Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee
- 4. jaanuar 2013
Enamik inimesi arvab ennast teadvat, mis on nälg. Eks igaühel meist on vahetevahel jäänud mõni toidukord söömata. Paljud on mõelnud, et kehakaalu aitab vähendada range dieedi pidamine. Kuid kauakestvat ja lõputu õudusena mõjuvat toidupuudust, kus peab igat senti lugema ning pidevalt arvutama, mida poest enesele lubada saab, on kogenud hoopis vähem inimesi.
Eestis on hinnanguliselt ligi 200 000 vaesuses või vaesuse piiril elavat inimest. Nende hulgas 63 000 last, kellest 45 000 elab absoluutses vaesuses. Samas visatakse Eesti kaubanduses, tööstuses ja kodudes aastas ära arvestuslikult üle 200 000 tonni söögikõlblikku toitu, millest 82 000 tonni läheb eramajapidamiste arvele. Seega võime kindlad olla, et kui mõttetult raisku minev toit jagataks meie vaestele peredele, siis oleks nende toidumure kindlasti murtud.
Just selle sama probleemi lahendamiseks alustasid 1960ndatel USAs tööd esimesed toidupangad. Euroopas loodi esimesed toidupangad 1980ndate keskel Prantsusmaal ja Eestisse jõudis tänuväärne algatus Hollandist pärit Piet Boerefijni ettevõtmisel 2010. aastal.
Esimene suurem ettevõtmine seoses Toidupangaga oli Mündikampaania, mille käigus koguti eurole ülemineku eel vanu kroonimünte ja osteti saadud raha eest (toona üle miljoni Eesti krooni) toidupankadele esimesed kaubikud.
Praegu jagab toidupank iganädalaselt abi umbes 1300le perele üle Eesti. Kuu ajaga jagatakse laiali keskmiselt 5200 toidupakki. Toidupakkide saajad selgitatakse välja koostöös kohalike sotsiaalosakondadega. Kokku on meil täna kümme toidupanka – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Põlvas, Rakveres, Jõhvis, Narvas ja vaid mõned kuud tegutsenud kõige uuem toidupank Järvamaal.
Toidupanga eesmärkideks on võitlus vaesuse vastu, toidu raiskamise vähendamine ja inimeste vahel vastastikuse solidaarsuse loomine. Toiduannetusi saadakse ja jagatakse tasuta. Eesti Toidupanga prioriteediks on paljulapselised pered. Toitu võetakse vastu nii eraannetajatelt kui ka poodidelt või suurtelt ettevõtetelt.
Toidupangale annetuste kogumisega välditakse ka toidu raiskuminemist. Tihti juhtub nii, et mõni pood on ekslikult tellinud rohkem kaupa, kui maha müüa jõutakse. Või juhtub tootjal pakendamisel viga, ning kaup on küll söömiskõlblik, kuid ei sobiks müügiks. Mõnikord muutuvad põllumehel plaanid kogutud saagi turustamise osas ja taaskord tekivad toidu ülejäägid. Kõik sellised juhtumid toovad toidupangale annetusi.
Vabatahtlik: eestlased on häbelikud annetajad
Bioneeri toimetus võttis osa toidupanga jõulude eelsest kogumisaktsioonist Tallinnas. 15. detsembril kehastusid Bioneeri vabatahtlikud kolmeks tunniks hoopis Eesti Toidupanga vabatahtlikeks ja aitasid Sõpruse Rimis korjata umbes viieteistkümne suure banaanikasti jagu toiduabi.
„Tolle kogumispäeva esimene vabatahtlike vahetus oli veel toiduaineid kogumas, kui me Bioneeri toimetaja Katriniga poodi jõudsime. Kaua meil mõelda ei lastud, vaid loetud minutite jooksul olime tööle rakendatud,“ meenutas kogumispäeva Bioneeri vabatahtlik Janek Jõgisaar.
Esimese vahetuse ülem näitas meile kätte, kuhu midagi panna ja seejärel pidime juba ise oma meeskonda koolitama ja tegutsema suunama.
Kogutud toiduained läksid kastidesse liikide järgi: eraldi sorteeriti jahud, pudruhelbed, suhkur, maiustused, küpsised, joogid, konservid, hommikusöögihelbed ja kiiresti riknevad toiduained.
Kaks vabatahtlikku said ülesandeks poodi tulijatele reklaamlehti jagada ja selgitada, mis on Eesti Toidupanga kampaania eesmärgiks. Kolm vabatahtlikku kogusid kassaliinide läheduses annetusi kärudesse ja pidasid annetuste üle arvet. Vahetusevanem kogus kärudest asjad kokku ja jaotas need banaanikastidesse. Annetusteks tulnud sularaha eest ostsid vabatahtlikud kogumispäeva lõpul toitu, mis samuti kastidesse jagati.
Nädalavahetusel Tallinnas kogutu viidi esmaspäeval kesklattu, mis asub Tallinnas Hipodroomi lähedal. Seal koostasid vabatahtlikud ja toidupanga töötajad annetatud toiduainetest pakid, mis jagati laiali. Pakid koostatakse põhimõttel, et igast toiduaine liigist oleks kastis üks, kui see võimalik on.
„Mina veetsin oma vahetuse kassaliinide taga annetusi ostukärusse kogudes,“ meenutab Janek Jõgisaar. „Mul oli suur punane logoga põll ees nagu tõelisel asjamehel ja juba kaugelt võis aru saada, miks ma seal seisan,“ lisab Janek muiates.
Esialgu ei reageeri keegi, sest kärud on tühjad. Ainult turvamees jalutas laisal sammul mööda. Kuid mõne minuti möödudes vahetuse algusest jõudsid kogumiskorvideni ka esimesed annetajad piparkookide ja makaronidega. Edasi laekusid annetused lainetena. Kui keegi parasjagu annetas, siis oli uudistajaid rohkem.
Esimest korda toitu koguvatel vabatahtlikel tekitas raskusi annetatud toiduainete registreerimine arvepidamiseks. Mis on hommikuhelbed? On need kaerahelbed või maisirõngad? Kas kaerahelbed on hoopis pudrud? Millised näevad välja purgiroad? Kas soolapähklid kuuluvad maiustuste või purgiroogade alla? Kas mandariin on kiiresti riknev kaup?
„Toidu annetajad enamasti silma ei vaata. Annetus pannakse kähku korvi ja tõtatakse minema,“ imestab Janek Jõgisaar. „Lastega pered lasid asjad üle anda lastel.“
Annetajate vanuse ja rahvuse kohta ei saa üldistust teha. Annetavad kõik: vanad ja noored, eestlased ja venelased. Oli noori tervisest pakatavaid mehi, kes kärmel sammul möödudes midagi kärusse poetasid. Oli pereemasid, kes lisaks oma pere varude täiendamisele kotitäie kraami ka annetuste hulka lisasid. Ka vanainimesed annetasid ja seejuures mitte vähe.
Üks naerusuine neiu kurtis annetuste korvini jõudes, et tudengina ei jõua ta rohkem toetada kui paki makaronidega. "Iga liivahunnik algab liivaterast," lohutas seepeale toidupanga vabatahtlik.
Ligi astus ka süngeilmeline, elu näinud välimusega vene mees, kellele sobis rahalise annetuse tegemine. Mees pani kogumispurki kümme eurot ja lisas taskust peotäie metallrahasid.
Pruunikarvalist taksikoera korvis sõidutav tädi sokutas rõõmsalt korvi konservi: kingitusena nende mõlema poolt.
Vahepeal kogusid vabatahtlikud kokku ostjate poolt kärudesse jäetud Eesti Toidupanga reklaamid, et neid uuesti kasutada. Ka paberit on mõistlik säästa.
Vabatahtlike kurvastuseks ei olnud mõned vene keelt kõnelevad pensionärid aru saanud, millega tegu. Nad siunasid valjuhäälselt annetuste kogujaid, kuid tegid kiirelt minekut, kui vahetusevanem käruga tuli.
Igal tunnil muutusid natukene ka annetatavad toiduained. Esimene tund oli makaronide tund. Teisel tunnil toodi rohkem maiustusi. Kolmandal tunnil annetati jahu ja mahlasid. Kõige populaarsemad annetatud maiustused olid "Meskikäpa" kommid ja šokolaadid. Keegi naisterahvas poetas kärusse isegi alkoholi sisaldavad šokolaadikommid.
Tegelikult on kolm tundi ka piir, mis niimoodi vabatahtlikult seista jõuaks ja tahaks. Turvamehed kassaliini taga vahetuvad näiteks iga tunni järel. Poes särav valgus muudab silmad valusaks. Kuiv õhk teeb kurgu kuivaks. Toitu kogudes läheb ka kõht tühjaks. Kaua sa ikka vaatad korvitäit head ja paremat.
Annetusi kogutakse aastaringselt!
2012. aasta detsembris toimunud aktsiooni käigus koguti üheksateistkümnest kauplusest 42 164 ühikut toidukaupu. Ühik toidukaupa tähendab konkreetset pakendatud toiduainet, olgu selleks viiekümnegrammine šokolaad või kahekilone jahupakk.
On seda vähe või palju? Tegelikult vajab toidupank annetusi aastaringselt. Annetada võib nii toitu, raha kui ka oma aega vabatahtlikuna: www.toidupank.ee.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
