Jätkates kaitse-eeskirjade ajakohastamist ja uuendamist, kiitis valitsus täna heaks Lääne-Virumaal asuvate Suurekivi looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala ning Võrumaal asuva Parmu looduskaitseala kaitse-eeskirjad.

Vinni vallas paiknevast Suurekivi hoiualast sai kaitseala. See oli vajalik, et on tagada nii Eestis kui ka kogu Euroopas oluliste metsaelupaikade ning seal leiduvate kaitsealuste liikide kaitse. Kaks kolmandikku kaitsealast on kaetud laanemetsadega. Suure osa kaitsealast hõlmab sihtkaitsevöönd, kus majandustegevus on keelatud. Piiranguvööndis on metsa majandamine lubatud. Keelatud on uuendusraie, et tagada kaitsealuse kauni kuldkinga kasvukoha kaitse.

Inimestel on lubatud kaitsealal viibida, korjata seeni-marju ning pidada jahti.

Piiride korrigeerimise tulemusena jääb kaitstav ala pindala 3,7 ha võrra väiksemaks. Selle pindala on nüüd 270,2 ha, millest 67% on riigimaa.

Väike-Maarja vallas asuv Emumäe maastikukaitseala on loodud pinnavormide, sh Emumäe, metsa- ja poollooduslikke koosluste, kaitsealuste liikide ja maastikuilme kaitseks.

Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades määrusega sätestatud erisusi. Metsa uuendamiseks võib lisaks turberaiele valitseja nõusolekul kasutada lageraiet hall-lepikus ja kuni ühe hektari suuruse langina ka kuusikus.

Inimestel on lubatud sellelgi kaitsealal viibida ning seal seeni-marju korjata. Samuti tohib alal pidada jahti ja püüda kala.

Kaitseala pindala väheneb 29 ha võtta ja seda eramaa arvel. Kaitsealast arvatakse välja selle piiril olevad õuemaad ja põllud. Kaitseala on nüüd 510,3 ha suurune, millest 86% on eramaa.

Rõuge valla Parmu looduskaitseala kaitse-eeskirja muudeti, et viia kaitsekord kooskõlla õigusaktidega, tagada laanemetsade kaitse ja võimaldada riigipiiri väljaehitamine.

Ala on loodud väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning kaitsealuste liikide kaitseks.

Piiranguvööndis on lubatud metsa uuendamiseks turberaie kuni kahe hektari suuruse langina. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid.

Inimesed tohivad sellelgi alal viibida ning korjata seeni-marju korjata. Tohib ka jahti pidada, välja arvatud sihtkaitsevööndites kaitsealustele linnuliikidele tundlikul ajal.

Ala pindala väheneb 36,7 ha võrra ja on nüüd 990 ha, millest 98% on riigimaa. Sihtkaitsevöönditesse jääb seejuures ainult riigimaa.

Kaitse-eeskirjade ajakohastamine ja uuendamine on vajalik, et tagada seal esinevate väärtuste kaitse ja viia need 2023. aasta 1. maiks kooskõlla looduskaitseseadusega. Paljud vanemad kaitsealad on moodustatud muudele õigusaktidele toetudes. Ka looduses on aastate jooksul toimunud rohkelt muutusi. Võib olla näiteks juhtunud, et kaitstavad liigid on muutnud oma senist elupaika. Sellest lähtuvalt tuleb muuta kaitsealade piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekordasid. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus väärtused, mille kaitseks ala kunagi moodustati, on nüüdseks kadunud. Sel juhul võetakse ala kaitse alt maha.

Eestis on praegu 394 kaitseala. Nendest ligi 300 ala eeskiri on juba looduskaitseseadusega kooskõlas. Umbes 100 puhul seisab eeskirjade ülevaatamine veel ees. Tänavu on kavas ajakohastada ja uuendada veel 30 kaitse-eeskirja.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta