Keskkonnaamet taunib Erametsaliidu 17. märtsil 2020 sõnastatud hoiatust „Kaitsealadel kasvatatud ürask on tungimas erametsadesse“.

Keskkonnaamet peab väga oluliseks teadmistepõhist lähenemist. See tähendab, et väidete esitamisel tuleb esitada ka põhjendus, mis toetub kontrollitavatel faktidel. Erametsaliidu pressiteates need puudusid.

Oleme teadlikud, et viimaste aastate soojade talvede ja kuumade kuivade suvede tõttu on üraski kahjustused suurenenud. Sellega seotud metsakaitseliste ekspertiiside hulk on võrreldes viimase paari aastaga üle kümne korra kasvanud. 2019. aastal oli üraskikahjustuste ekspertiise kokku 523, samas nendest vaid 25% olid kaitsealadel.

Riiklik üraskiseire praegu puudub. Seetõttu ei saa ka täna anda hinnanguid selle kohta, kui suur osa üraskite arvukuse tõusust on põhjustatud koristamata tormikahjudest või valel ajal tehtud raietest ning millist rolli mängivad rangelt kaitstavad metsad. Objektiivsete hinnangute andmiseks pole algandmeid.

Probleemi aktuaalsuse tõttu on Keskkonnaamet teinud ettepaneku üraskikahjustuste suuremamahuliseks välja selgitamiseks aerokaardistamise abil. Kui kõik läheb plaanipäraselt, tehakse juunis suuremate üraskikolletega Lõuna-Eestis ülelennud ja seejärel analüüs, et kaardistada leviku ulatus ning võimalikud kolded. Ühtlasi on Keskkonnainvesteeringute Keskus on rahastanud Eesti Maaülikooli projekti „Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks“. Seega probleemiga tegeletakse ning analüüside järel saab planeerida probleemi lahendamisele terviklikku lähenemist.

Seniks kutsub Keskkonnaamet kõiki metsaomanikke üles olema hoolsad ning jälgima oma metsa seisundit. Vajadusel tuleb kahjukolded likvideerida seaduses lubatud regulatsioonide alusel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta