Hiinast alguse saanud koroonaviiruse jõuline levik võib juba lähiajal mõju avaldada Euroopa ja sh Eesti puidutööstusele, põhjustades globaalses tarneahelas seisakuid. Rahvusvahelised liikumispiirangud mõjutavad sadamate läbilaskevõimet ja seega ka puidu eksporti, mis omakorda hakkab mõjutama ka puidu hinnataset.

Kaamos Timberi tegevjuht Tõnu Bergmann selgitas, et kui seni on Hiina olnud n-ö lõputult näljane Euroopa  ja Venemaa puidutööstuse toodangu vastu ning saematerjali ja hööveldatud puidu mahud kasvasid möödunud aastal võrreldes 2018. aastaga kordades, siis koroonaviiruse epideemia jõuline laienemine võib juba lähiajal mõju avaldada nii puidu eksportmahtudele kui ka hinnatasemele, mis niigi on eelmistel aastatel olnud languses.

Bergmann nentis, et kui rahvusvaheliselt hakkas nõudlus näitama mõningaid kasvutrende eriti Aasia eksport-piirkondade suunas näiteks Austraalia metsapõlengute järel, siis nüüd avaldab vastupidist mõju Hiina koroonaviiruse levik ning selle mõju on kindlasti mõne aja pärast ka Euroopas tunda.

„Kuna viiruse mõju avaldub ennekõike Aasia riikide sadamalinnade läbilaskevõimes, siis mõjutab rahvusvahelist nõudlust ja see omakorda pakkumust ning puidu hinnataset turul,“ rõhutas Bergmann.

Samas nentis Kaamos Timberi tegevjuht, et ka Euroopas on sel aastal puidutööstusel uued väljakutsed: üle aastate väga pehme ja soe talv on muutnud metsa-alad pehmeks ning metsavarumisfirmad ei saa ei materjali metsast kätte, ümarpuidu laovaru on väike ja see sunnib saetööstusi tootmist piirama. „Ühe puidutööstussektori varustuskindluse vähenemine avaldab laiemat mõju kogu piirkonna tööstusele,“ selgitas Bergmann.

„Puiduturul oli juba möödunud aastal kogu lõigatava puidu-sortimendi hind tugevas langustrendis, seda nii Eestis kui Euroopas, kus pakkumine ületas nõudlust,“ rõhutas Bergmann, kelle sõnul oli oma mõju nii Kesk- ja Ida-Euroopas kahjustunud metsa suurenenud osakaalul, mis suurendas puidutööstuse toormaterjali mahtusid ja kuna kahjustunud metsamaterjali tuli müüa väljaspool tavalisi tarneprofiile, siis mõjutas see negatiivset ka toormaterjali üldist hinnataset.

Ometigi on Kaamos Timber positiivselt meelestatud: kui hinnata juba praegu potentsiaalseid rahvusvahelisi ohte ja keskenduda rohkem lähi-piirkonna puidutööstuse arendamisele ning nõudlusele, siis on võimalik ka sektorikeskselt jätkata kasvu.

„Puidutööstusettevõtted peavad sel aastal suurendama võimekust täita sektoris erinevat sortimenti kõrge kvaliteediga, et vastata muutuvale turunõudlusele,“ selgitas Bergmann.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta