Korraldatud jäätmeveo eesmärk on siduda kõik jäätmevaldajad ühtsesse jäätmekäitlussüsteemi, et paraneks kontroll jäätmekäitluse üle. Seeläbi väheneb metsaaluste prahistamine, võõraste/avalike prügikastide (vale)kasutamine, nn prügijäneste tegevus, jäätmete ahjus/lõkkes põletamine jms.

Korraldatud jäätmevedu kui süsteemne lahendus olmes tekkivate jäätmete kogumiseks ja veoks sätestati jäätmeseaduses juba 1998. aastal. Tõsi, siis kui võimalus, millega ei kaasnenud veel rakendamiskohustust. Korraldatud jäätmeveo täpsustatud tingimused sätestati 2004. aastal ning alates 2005. aastast muutus põhimõtte rakendamine kohustuslikuks kõigile vähemalt 1500 elanikuga omavalitsusele.

Taust ja eesmärk

Korraldatud jäätmeveo eesmärk on siduda kõik jäätmevaldajad ühtsesse jäätmekäitlussüsteemi, et paraneks kontroll jäätmekäitluse üle. Seeläbi väheneb metsaaluste prahistamine, võõraste/avalike prügikastide (vale)kasutamine, nn prügijäneste tegevus, jäätmete ahjus/lõkkes põletamine jms. Need kõik on illegaalsed tegevused ja kohati vägagi keskkonnavaenulikud.

19. juulil uputas vihmasadu Eestimaad; poelettidelt vaatab vastu hinnasadu; metsaaluseid on taas tabanud prügisadu... Riigimetsa Majandamise Keskus on tänavuse kuue kuuga ainuüksi riigimetsast koristanud juba 100 tonni rämpsu. Maksimum „saagikus“ ulatus 23–35 tonnini Järva ja Ida-Viru maakonnas. Kas tegu on tõesti anomaalse prügisajuga või on see inimeste tahtlik keskonnareostamine?

Jäätmed ja raha

Keskkonnanõuetele vastava prügila rajamine nõuab kümneid miljoneid kroone, selle haldamine ja sulgemisjärgne katmine ning seire tõstab käitamiskulu veelgi. Kinni peab need kulud maksma aga jäätmetekitaja. Oluliselt odavam lahendus nii jäätmetekitajale kui ka omavalitsusele on rajada jäätmekogumispunkte/jäätmejaamu.

Prügilad kinni – jäätmed metsas seose põhjendusena (kohati tundub, et isegi õigustusena) tuuakse jäätmeveo tõenäoline hinnatõus tänu vahemaa pikenemisele prügila ja jäätmetekitaja vahel. Viimase poolteise aasta jooksul on jäätmeveo teenuse hind vabaturul teinud ca 30%-lise tõusu. Samal ajal on korraldatud jäätmeveo piirkondades hinnad teenuse rakendudes jäänud enamasti samaks või kasvanud vaid mõne protsendi võrra. Lisaks stabiilsele hinnale on neis piirkondades hinnatase ka keskmiselt poole madalam kui vabaturul. On mitmeid selliseidki piirkondi, kus tänu korraldatud jäätmeveole moodustab teenuse hind vaid kolmandiku vabaturu hinnast. Diagrammilt võib teha sellegi järelduse, et prügila kaugus või olemasolu maakonnas ei ole kõige olulisem mõjur korraldatud jäätmeveo hinna kujunemisel (vt Lääne- ja Raplamaa). Kuidas see on võimalik? Ilmselt seetõttu, et korraldatud jäätmeveo vähemalt poole madalama hinna korvavad just need jäätmetekitajad, kes jäävad väljapoole seda süsteemi. Seega päästab korraldatud jäätmevedu ebameeldivast jäätmekäitlushindade kordades tõusust.

Kas leiaks ka seletuse anomaalsele prügisajule Eesti metsades? 2008. aasta keskpaigaks oli jäätmeveo konkursi(d) läbi viinud juba 60% omavalitsustest. Eesti elanike arvu põhjal peaks kohustuslikus korras korraldatud jäätmeveosüsteemiga haaratud olema umbes 95% inimestest. Kui võtta arvesse kõik 2009. aasta kevadel konkursi välja kuulutanud omavalitsused (kohustust omavad ja mitteomavad), peaks jäätmeveoga haaratud elanike osakaal olema umbes 85%. Tegelik osakaal on aga siiski oluliselt väiksem. Üheks osakaalu vähendavaks põhjuseks on omavalitsuste poolt jäätmeveo kohustusest vabastatute arv. On omavalitsusi (nt Järvamaal), kus sellest kohustusest vabastatud moodustavad umbes poole jäätmevaldajate registrisse kantutest. Tekib küsimus, kas sellistel puhkudel omavalitsused ikka jõuavad kontrollida, kuhu nende elanikud oma prügi toimetavad? Kas ehk mingi osa neist inimestest on seotud salapärasel moel metsa alla sadavate prügihunnikute tekkega? Arvates kokku mul-ei-teki-jäätmeid-inimesed, viin-oma-jäätmed-linna-inimesed ja käitlen-oma-jäätmed-ise-inimesed, saamegi parasjagu nii palju, et poole aastaga täita metsaalused vähemalt 100 tonni jäätmetega.

Tulles tagasi loo alguses mainitud kommentaari juurde kümne prügila sulgemisega kaasneda võiva hüppelise olmejäätmete metsadesse tassimise juurde, küsiks omavalitsuselt, mida on nemad selle ennetamiseks teinud. Kas jäätmetekitajad on seotud ühtse kohustusliku jäätmeveoga ja nii, et toimib ka järelevalve? Kas elanikele on loodud lähemale kui 100 km raadiuses kohti (jäätmejaamu, kogumispunkte), kus oma jäätmeid keskkonnahoidlikult ära anda ning kas selle kohta ka infot jagatud? Ja elanikele soovitan korrakski süveneda jäätmekäitlusvaldkonna tänapäevastesse eesmärkidesse ja käitluslahendustesse. Tundub, et „saastaja maksab“ põhimõtte omaks võtmine ei olegi nii iseenesestmõistetav ja lihtne. Kui elanikud näitavad huvi jäätmekäitluse keskkonnasõbraliku korraldamise vastu ja suhtlevad sel teemal kohalike linna- ja vallavalitsustega, aitab see muuta mugavamaks praegu veel ebaühtlaselt rajatud jäätmejaamade võrgustikku. Samuti leiab just koostöös paremad lahendused korraldatud jäätmeveo paindlikule ja elanike vajadustest lähtuvale korraldamisele.

Nii nagu kiirusepiirangud teedel on vahendiks ränkade liiklusõnnetuste ärahoidmiseks, on ka korraldatud jäätmeveo süsteem loodud kui üks abinõu olmejäätmete võimaliku ebaseadusliku käitlemise vähendamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta