Kuigi riiklikke toetusi kortermajade renoveerimiseks on praegu rohkem kui kümme aastat tagasi, takistab rahanappus korteriühistutel renoveerimist ette võtmast, olgugi et huvi uudsete energiasäästuvõimaluste vastu on väga suur, nenditi sel nädalal peetud korteriühistute innovatsioonikonverentsil.

"Küsitlusest selgus, et enamik ühistud eelistab tervikrenoveerimst, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega - ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

"Kindlasti tuleb mainida, et riigi rahaline tugi ehk KredExi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele hädavajalik. On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse taas KredExi kaudu korteriühistutele otsetoetusi renoveerimistöödeks, loodetavasti jätkab riik sel moel ühistute toetamist ning ühistud neid toetusi ka aktiivselt ära kasutavad," sõnas Urmas Mardi.

Parima tulemuse energia säästmisel annab Mardi sõnul tervikrenoveerimine, see on ka riikliku toetuse saamise tingimus. KredExi 35% rekonstrueerimistoetuse saamiseks tuleb aga kasutada hoones innovatiivset ventilatsioonitehnikat - ventilatsiooni soojusvahetiga, kus tarvitatud õhk soojendab sissetulevat puhast õhku.

"Korteriühistute esimene innovatsioonikonverents näitas, et ühistud on uudsetest võimalustest väga huvitatud, esitati palju küsimusi ning uuriti erinevate tehnikate kohta," rääkis konverentsi eestvedaja, Eesti Korteriühistute Liidu projektijuht Anu Sarnet. "Uusimate energiasäästuvõimaluste tutvustamisega on meil kindlasti plaanis jätkata."