Reedel, 23. oktoobril andis Eestimaa Looduse Fond (ELF) OÜ Viraitole üle Eesti  kõige läänemeresõbralikuma talu auhinna. ELF koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade Talunike Keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid "läänemeresõbralikke" põllumajanduspraktikaid - praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust. Kristjan Piirimäe, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumisekspert, vastas Bioneeri küsimustele põllumajanduse mõju kohta Läänemerele.

Põllumajandus on kõige suurem reostusallikas, põhjustades Läänemere eutrofeerumist.

Milline on olukord Eestis?

Eesti põllumajandustootjad on teinud suuri jõupingutusi veereostuse vähendamiseks. Vältimaks lämmastiku ja fosfori leostumist veekogudesse on parandatud sõnniku- ja silomajandust. On ehitatud palju lekkekindlaid sõnnikuhoidlaid ja lautu. Olukord on igal aastal paranenud. Samas, põllumajanduslik hajureostus on praktiliselt vältimatu ja saastab endiselt nii põhjavett, siseveekogusid kui ka Läänemerd. Tehnoloogilisi lahendusi toidu tootmiseks veekeskkonda üldse saastamata täna pole.

Mida peaks Eestis selles vallas ette võtma?

Üheks teemaks on lüpsilautades kasutatavad pesuvahendid. Turul on saadaval nii fosfaatidega kui ka fosfaadivabu pesuvahendeid. Hinna ja kvaliteedi osas on nad üsna võrdsed. Talunikud aga ei teagi, et fosfaadivabad on keskkonnasõbralikumad. Seega, tarvis oleks fosfaadid keelustada või vähemalt talunikke fosfaatide keskkonnaohtlikkusest teavitada.

Teine suur teema on seadustele mittevastavus. Näiteks on meil kehtestatud üsna ranged sõnnikukäitluse nõuded. Samas ei suuda paljud talunikud neid nõudeid täita. Keskkonnainspektoritel napib aga jõudu, et nõuete täitmist kontrollida. Inspektsioonile tuleks seega võimaluse korral ressursse juurde anda. Samas, need talunikud, kes pole tänaseks sõnnikuhoidlaid ehitanud või renoveerinud, ei tarvitse enam selleks toetusi saada. Seega võiks mõelda, kuidas siiski neid rongist mahajäänuid aidata.

Üheks väga oluliseks teemaks on mahetootmise edendamine, mis on väga keeruline kunst. Oleme näinud üksikuid väga edukaid mahetootjaid ja loodame, et nende kogemust on võimalik kuidagi levitada.

Milline on Eesti olukord võrreldes teiste riikidega?

Rootsist ja Soomest on Eesti põllumajandus keskkonnainvesteeringute poolest veel sammuke maas, kuid Euroopa Liidu fondide toel oleme jõudsalt edasi liikunud. Võrreldes Venemaaga on meie põllumajandus muidugi väga keskkonnasõbralik. Võrdlus Lätiga algas just peale – on alustatud piiriülest projekti „Demo Farm“, kus võistlevad Eesti ja Läti kõige keskkonnasõbralikumad talud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta