Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad kalureid üles kudeajal mõrdadesse jäänud kalu vabastama.

„Meile laekub igal aastal nii vihjeid kui ka püügiandmeid, mis viitavad sellele, et osa kalureid koguvad ja hoiustavad mõrdades hauge, et need pärast püügikeelu lõppu müüki paisata“ selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Paraku pole selliselt kinni hoitud kalad saanud anda järglasi ja see mõjub meie niigi nappidele kalavarudele halvasti. Lisaks on kalade püügikeelu ajal kinni hoidmine ebaseaduslik.

Haugipüügi keeluaeg lõpeb 1. mail, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 6. mail. Keskkonnaameti kinnitusel toovad kalurid maikuu esimese paari päevaga kaldale umbes neli korda rohkem haugi, kui keskmine päevasaak mõned päevad hiljem võimaldab.

 „See viitab, et kudema suunduvad haugid on ujunud mõrda ja neid ei ole sealt enne keeluaja lõppu mitmeid päevi vabastatud,“ rääkis Keskkonnaameti järelevalve peainspektor Ivo Kask. „Mulluste andmete põhjal püüdsid kutselised kalurid mai esimeste päevadega umbes 4 tonni haugi ja on alust arvata, et suur osa sellest on keeluajal mõrras hoitud kudehaug.“ 

Kask täpsustas, et head ja lihtsat lahendust probleemile ei ole.  „Keegi ei eelda, et kalur käib mõrral vahetult keelu lõppemise päeva eelõhtul, kuid mitmeid päevi kogutud saagiga võetakse manti ausalt käituvate kalurite ja kogu keskkonna pealt. Seepärast keskendume oma tegevuses tänavu paar päeva enne haugi kudeaja lõppu riskipiirkondadesse, et mõrdadesse kogunenud haug saaks vabastatud,“ tutvustas Kask järelevalve plaane.

Kudeajal ei ole lubatud haugi püüda, hõivata või muul moel kinni hoida. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad kõiki kutselisi kalureid ja harrastuspüüdjaid haugi püüdma alates keeluaja lõppemisest. Harrastuspüüdjatel peab olema ostetud õige püügiluba, mille saab kerge vaevaga soetada kalaluba.ee kodulehelt. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta