Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Keskkonnaministeeriumiga käivitavad Arvamusfestivalil tekstiilitöötubade ja aruteluga inimeste tarbimisharjumustele ja ringmajandusmudelile tähelepanu juhtiva heategevusprojekti “Tekstiil ringlusse!” Tekstiilitoodete kogumise ja taaskasutamise vajaduse teadvustamiseks arendas disainer Reet Aus väärtustava taaskasutuse meetodil seeria kodutekstiile, mis toodetakse üle Eesti Hea Hoog SA tootmisüksustes ja Tallinna Vanglas.

Taaskasutatud materjalidest kodutekstiilide valmistamisel kasutatakse materjalina Uuskasutuskeskuse kogutud kasutatud rõivaid ja kodutekstiile. Projekt pakub ka tööd psüühilise erivajadusega inimestele ja naiskinnipeetavatele. Uued valmistooted – tekid, padjad, põlled, pajakindad ja kotid – antakse 2020. aastal avatud uute AS Hoolekandeteenused Kodude sisustamiseks.

Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on kliimamuutuste ja keskkonnale tehtava kahjuga võitlemine Euroopa Komisjoni jaoks ülioluline. “Et olla aastaks 2050 esimene kliimaneutraalne maailmajagu, peame muutma oma ühiskonna ja majanduse toimimist, aga ka enda igapäevast käitumist. Tekstiilitööstus paiskab õhku 10% maailma kasvuhoonegaasidest, samal ajal lõpetavad üle kahe kolmandiku riietest Eestis olmeprügina. Selline saastamine ja raiskamine on planeedi ning majanduse tervist silmas pidades vastuvõetamatu.“

Simson lisab, et ühelt poolt tuleb tootmine muuta puhtamaks ja säästlikumaks, teiselt poolt peab riiete taaskasutamine ja uuesti ringlusse võtmine olema norm, mitte erand.

“Eestis tuleb juba täna tekstiil teistest jäätmetest eraldi koguda ning võrreldes teiste Balti riikidega oleme selles üsna edukad. Samas vajab see valdkond tublisti järeleaitamist,” leiab keskkonnaminister Rene Kokk.

Ühelt poolt peab minister tekstiilitööstuse keskkonnasaastet ja kliimakahjulikkust silmas pidades oluliseks teavitustööd tekstiilitoodete arukaks tarbimiseks ning võimalikult pikaaegseks ringluses hoidmiseks. Teisalt tuleb tema sõnul luua toimiv kogumisvõrgustik ning võimekus tooteid ümber töödelda. “Koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega ollakse seda hetkel ka tegemas,” täiendab minister Rene Kokk.

Tekstiil ringlusse! projektiga soodustatakse erinevate tegevustega Eesti ühiskonna liikumist ringsema tekstiilisüsteemi suunas, edendades kasutatud rõivaste liigiti kogumist, korduskasutust ja ringlussevõttu. Ühe keskse tegevusena pakub käivitatud projekt Uuskasutuskeskusele annetatud tekstiilitoodetest uute kodutekstiilide tootmisega töövõimalusi psüühilise erivajadusega inimestele ja naiskinnipeetavatele, õhutades vanadest asjadest uute tegemist ka edaspidi. Vanadest uusi tooteid õmmeldakse selle projekti raames üle Eesti: Eesti vanglateenistus toodab lapitekke, Sihtasutus Hea Hoog toodab põllesid, pajakindaid, tekstiilist kotte, dekoratiivpatju ning väikeseid vaipu töökeskustes Tallinnas, Rakveres, Raplas, Uuemõisas ja Võisikul.

Taaskasutustoodete disainimist ning tootmist eestvedav disainer Reet Aus on seisukohal, et kuigi me Euroopast väljaspool toimuva tootmise tekstiilijäätmeid ei näe, on see probleem meil tõsine kasutatud rõivaste näol.

“See on ületootmise loogiline tagajärg ning see praktiline projekt vaatlebki ringlussevõtu võimalusi kohalikul tasandil. Kuidas meie kasutatud rõivad tagasi ringlusse suunata ja miks, sest aastast 2025 me neid enam prügilasse saata ei saa,” sõnab Aus.

Valmivad kodutekstiilitooted jagatakse laiali abivajavatele hoolekandeasutustele üle Eesti. Lisaks leiavad projekti jooksul aset mitmed üritused alates Arvamusfestivali arutelust ja tekstiilitoodete töötubadest kuni Disainiöö näituse ja Keskkonnaministeeriumi jäätmetekke vähendamise nädalani välja.

Eesti inimesed toovad Uuskasutuskeskusse ühe kuu jooksul 70 tonni tekstiilitooteid, keskmine neljaliikmeline Eesti perekond viskab aastas ära umbes 280 riideeset. Selleks, et parandada ressursitõhusust, kahandada jäätmete mõju keskkonnale ja ka inimeste tervisele, on oluline jäätmete liigiti kogumine. Jäätmed, tektsiilijäätmed seal hulgas, ei ole tegelikult jäätmed, vaid on ressurss – materjal, mida on võimalik uuesti ringlusse võtta.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel saab igaüks vähem tarbides, materjale kordus- ja taaskasutades ning neid liigiti kogudes tekstiilitööstuse jalajälje vähendamisse panustada. Euroopa Liidu nõude kohaselt tuleb 2025. aastast tekstiilijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda, kuid samme selle suunas peame astuma juba täna.

Lisainformatsioon

Lugu on pärit Euroopa Komisjoni esinduse koduleheküljelt

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta