Kui katusel sulama hakanud lumi tilgub tuppa või ujutab sulavesi üle keldri, tasub teada, et kodukindlustuse lepingu olemasolul sõltub kindlustusseltsilt hüvitise saamine sellest, kas sulaveest tingitud kahjud liigituvad sinu kindlustuslepingus kindlustusjuhtumi alla või mitte.

Kindlustuslepingu kindlustustingimustes on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on kindlustusseltsil kohustus kahjud hüvitada. Teiseks on lepingus kirjas välistused ehk need juhtumid, mille puhul kahju ei hüvitata. 

Juba lepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et kuigi erinevad seltsid pakuvad sama nimega teenust, näiteks kodukindlustus, eluasemekindlustus või koguriskikindlustus, on need sisult erinevad ja seega võib erineda ka kindlustuskaitse ulatus.

Samuti võidakse defineerida sarnaseid mõisteid – näiteks torm või üleujutus – erinevalt. Seega tuleb süveneda lepingu tingimustesse, mitte lähtuda vaid kindlustatud riski nimetusest. Tasub ka teada, et koduse vara kindlustamiseks tuleb sõlmida eraldi kindlustusleping ning selle eest tasuda. 

Üleujutus ja laest tilkuv vesi

Lume ja jää sulamisest põhjustatud kahjude puhul võib rääkida peamiselt kahest võimalikust kahjust: üleujutus ja läbi hoone konstruktsioonide, näiteks katuselt sissepressiv vesi. 

Üleujutuse tagajärjel tekkinud kahjusid kindlustavad mitmed kindlustusseltsid, kuid kindlasti tuleks kindlustustingimustest järele vaadata, kas kindlustuskaitse laieneb ka piirkondadele, kus toimuvad üleujutused sageli.

Hoone konstruktsioonidest – näiteks katuselt – sisse tungiv lumesulamisvesi on üsna paljude kindlustusseltside tingimustes kirjas välistusena. Seltsidel, kes ka selle riski vastu kindlustavad, võib olla täiendava punktina kirjas, et hüvitist makstakse vaid esmakordsel vee läbijooksmisel katuse või seina kaudu.

Üldiselt on välistusena kirjas ka kahju, mis on põhjustatud lume raskusest – näiteks sisse vajunud katus. Põhjenduseks on siin asjaolu, et kahju põhjustanud sündmus peab olema ootamatu ja ettenägematu, kuid lund saab katuselt eemaldada, enne kui selle raskus konstruktsioonile saatuslikuks saab. 

Kasulik teada enne kodukindlustuse lepingu sõlmimist

  1. Mõtle, millised on need kahjud, mis sinu kodu tõenäolisemalt võivad ohustada? Näiteks ahiküttega majas tuleb eriti tõsiselt suhtuda tuleriski, vana kortermaja viimase korruse elanik peab kaaluma, kas lähiaastail võib hakata katus läbi sadama. Ka tasub hinnata, kui reaalne on sinu kodus sissemurdmise oht.

  2. Kui oled kõige tõenäolisemad riskid välja selgitanud, otsusta, kas vajad kõige laiemat kindlustuskaitset, mida üldjuhul pakub koguriskikindlustus või soovid kindlustada ainult mõned riskid, näiteks tuleriski. NB! Koguriskikindlustus ei tähenda seda, et kõik võimalikud riskid on kindlustatud – ka koguriskikindlustusel on rida välistusi, mille puhul hüvitist ei maksta.

  3. Enne lepingu sõlmimist võrdle vähemalt kolme seltsi kindlustustingimusi, sest erinevate seltside tingimused on erinevad! Eriti hoolikalt uuri, kas sind huvitavate riskide vastu on kaitse olemas. Väga tähtis on tähelepanu pöörata välistustele, ehk juhtumitele, mille puhul kindlustusselts hüvitist ei maksa. Välistused võivad tuleneda ka ohutusnõuetest, mis tähendab, et kui sa pole kinni pidanud kindlustuslepingu lisas kirjas olevatest ohutusnõuetest, võib kindlustusandja hüvitamisest keelduda.

  4. Kindlustusandja valimisel ära otsusta hinna põhjal, vaid selle järgi, kes pakub sinu vajadustele kõige paremini sobivaid tingimusi.