Kõrgete energiahindade kõrval on märgatavalt tõusnud ka küttepuude hinnad. Gjensidige kindlustus on koondanud kokku näpunäited, mida arvestada kütmisel ja küttematerjali varumisel ning kuidas hoiustada puid nii, et need varaste saagiks ei langeks.  

Enam kui kümme aastat tagasi varustas enamik eramajade omanikke oma kodu mugavuse eesmärgil gaasiküttesüsteemiga, kuid eelseisval talvel prognoositavaid gaasi hindu vaadates on nende mure suur. Tulenevalt riigis tehtud otsustele ootab neid ees aga rahakotisõbralikum talv, kui neid, kel on kodudes puukütteahjud, sest puidu hind on märgatavalt tõusnud.  

Kuidas on muutunud ajas puukütte hind? 

Küttepuud olid enne alanud energiakriisi üks odavamaid variante, millega kodu soojaks kütta. Eesti Erametsakeskuse kvartaalsest puiduhindade statistikast selgub, et niigi kõrged küttepuidu hinnad kallinesid viimases kvartalis veelgi, vaatamata oma niigi erakordselt kõrgele hinnatasemele. Samuti on viimase kolme kuu jooksul kallinenud kõikide erametsast pärinevate lehtpuu jämesortimentide hinnad. Eestimaalaste seas armastatud lepapalgi hind kasvas lausa viiendiku võrra ning võrreldes eelmise aastaga on lepapalgi hind kasvanud uskumatud 73%. Lisaks kõrgele hinnale nõuab puudega kütmine veidi töömahukamat ettevalmistusprotsessi, alustades selle hankimisest ja ladustamisest.  

Küttepuud tuleks valida sõltuvalt paigaldatud küttesüsteemidest. Kõige suurema kütteväärtusega küttepuud on saar ja tamm. Sellele järgneb kask, siis sanglepp ning kõige madalama kütteväärtusega on lepp. Vanemaid küttekoldeid peaks kütma just võimalikult madala kütteväärtusega ehk vähem kuuma andvate liikidega, nagu näiteks lepp, et küttekoldele mitte liiga teha.  

Taga turvalisus 

Küttepuid on kõige parem hoida puukuuris või õues, kus puit on õhu käes. Puukuur peaks olema rajatud majast vähemalt nelja meetri kaugusele, sest tegu on põlevmaterjaliga. “Erinevaid küttematerjale hoiustades tuleks aga tagada, et nende ladustamise koht on turvaline, sest kõrgetest hindadest tulenevalt on kasvanud märgatavalt küttematerjalide vargused,” ütles Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev. Alates septembrist on politseid teavitatud umbes 80 küttepuude ja metsamaterjali vargusest, mida on varasemate aastatega võrreldes paarikümne juhtumi võrra rohkem.  

Oluline on ka meeles pidada, et ohutult talve üleelamiseks tuleb teha ettevalmistusi enne kütteperioodi algust. Kindlasti ei tohiks unustada ka korstnate puhastamist, mida teostab kõige paremini korstnapühkija. Samuti tuleks üle vaadata, et kodus oleks nii töökorras suitsu- kui ka vingugaasiandur. Päästeameti andmetel hukkus 2021. aastal tulekahjudes 39 inimest ning üks peamiseid põhjuseid, miks tulekahjud alguse saavad, on ahjude, kaminate ja korstnate paigaldamise ning hooldamise nõuete rikkumine. 

Kasutuses olnud eluhoonetest 38% oli Päästeameti andmeil olemas andur või andurite süsteem, mis tulekahju korral ka tööle rakendus. Nikolajevi sõnul aitavad majja paigaldatud suitsuandurid tõesti inimeste elusid päästa ja ohule õigeaegselt reageerida.

„Talvekuudel on palju juhtumeid, kus inimesed ei märka aegsasti alguse saanud tuld ja abi jõutakse kutsuda alles siis, kui maja põleb juba lahtise leegiga. Tuletõrjujate saabudes ei suudeta tihtipeale aga enam tuld peatada, sest põleng avastati liiga hilja. Selliseid olukordi aitab ennetada suitsuandur,“ rõhutab kindlustusandja.  

Muuseas tasub ka meeles pidada, et kamina- ja ahjuukse ees peab olema tulekindel põrandakate või tulekaitse (nt metall-leht). Põlevmaterjale tuleks tubastes tingimustes ladustada mõistlikus koguses nii, et need ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks kiiret majast väljumist ega raskendaks päästetöid. Koju oleks soovitatav paigaldada ka vähemalt üks 6 kg tulekustuti või tulekustutustekk.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta