Kalad väärivad armastust ja häid elutingimusi justnagu koerad, kassid, veised, lambad ja kõik teised loomad. Maitseelamuse saamiseks ei pea taldrikule panema kala, vaid tasub vaadata hoopis täistaimsete roogade poole, mida saab ise valmistada või tellida “Taimsete valikute” programmiga liitunud söögikohtadest.

Täistaimsete toodete valik poodides kasvab kiiresti ning aina tuleb juurde põnevaid retsepte. Miks üldse tuleks kalad oma toidulaualt kõrvale jätta ja otsida neile asendust? Plant Based News on kalade kohta välja toonud neli ebameeldivat fakti.

Kalamehe püütud kala poeletil on vaid illusioon

Üle poole maailmas tarbitavatest kaladest on pärit veealustest kalakasvandustes. Tuunikala, lõhe, karpkala, ahven, säga ja tursk on vaid mõned mõned liigid, mida kasvatatakse vangistatuna. Igal ajahetkel on intensiivkalakasvandustes miljardid kalad.

Kalade heaolu ei peeta esmatähtsaks

Kalakasvandusi rajades peetakse silmas eelkõige majanduslikke huve, mitte loomade vajadusi ega nende heaolu. Eeskujulik loomade heaolu tähendab, et arvesse võetakse kolme tegurit: füüsilist heaolu, vaimset heaolu ja looduslikke elutingimusi. Kalakasvandustes ignoreeritakse neid kõiki. Lõhed on keskmiselt 75 cm pikad, kuid iga isendi kohta on veeruumi vaid vanni jagu. Kitsukestes tingimustes
elavad kalad on vastuvõtlikumad haigustele, stressile ja füüsilistele vigastustele, nt uimede vigastustele. Kalade kasvatamine liiga tihedalt võib alandada veekvaliteeti ja vesi muutub hapnikuvaeseks, mistõttu on kaladel vähem hapnikku, mida hingata.

Jäätmed lekivad kalakasvandust ümbritsevasse keskkonda

Kalakasvandustes on väga palju loomi, mistõttu tekib palju jäätmeid. Olgu selleks söömata jäänud toit, väljaheited või surnud loomad. Tavaliselt väljutatakse sellised jäätmed vette, kuid see võib ümbritsevat keskkonda reostada. Intensiivkalakasvandused on soodne keskkond haiguste ja nakkuste levikuks. Need vajavad ravi, kuid ka pestitsiidid ja ravimid võivad kasvandustest ümbruskonda lekkida.
Samamoodi võivad parasiidid kasutada kalafarme pesitsuskohana. Kui parasiitide levikut ei piirata, võivad needki kasvanduse piiridest väljuda ja mõjuda laastavalt kasvandust ümbritsevatele populatsioonidele.

Kalad sisaldavad mürke ja kemikaale

Suur osa looduslikus keskkonnas elavatest kaladest on keskkonnareostuse ohvrid. Keskkonna saastamine mõjutab ka kalakasvanduses elavaid kalu. Kui see reostus segada antibiootikumide, ravimite ja muude eelpool nimetatud jäätmetega, saab ohtliku kompoti.

Lisaks on uuringud leidnud, et kalasöödad on ühed suuremaid saaste allikad. Sööta tehakse kalajäätmetest ja söögiks mõeldud kaladest, keda on säilitatud halbades tingmustes, kus kalad hakkavad mädanema ja haigusetekitajad levima. Sööt võib sisaldada ka ravimeid ja kemikaale. Nii peetakse Norra lõhe üheks mürgisemaks toiduks maailmas.

Kui peale eelkirjutatu lugemist käsi enam kala järele ei haara, ei tasu siiski arvata, et merehõngulistele tuleb nüüd kriips peale tõmmata. Mitmeid tuttavaid toite saab teha ka täistaimses kuues ja palju huvitavaid ideid leiab Loomuse portaali “Armas Kala” retseptivaramust.

Lisaks saab täistaimseid roogasid süüa “Taimsete valikute” programmiga liitunud söögikohtades. Sushisõbrad saavad oma lemmiktoitu tellida Solarise Tokumarust, kus on valikus näiteks tofutempuramaki pähklikreemiga ja baklažaani-misomaki. Rikkalik sushivalik on Tartus Oishii Sushis, kus on norilehe vahele keeratud hummus, marineeritud jaapani kõrvits, tofu ja palju muudki. Neil, kes otsivad rohkem põnevust, tasub sammud seada Fresko kohviku poole, kus pakutakse tavapärase suši asemel sushivõikut ja ka giluvõikut, seejuures saab gilu ka koju kaasa osta.

Parrot Minibari menüüs on aga täistaimne ceviche, mis on Ladina-Ameerikas levinud populaarne külmroog mereandidest. Vegan Restoran V-s saab tellida värske salati “valesuitsulõhe” ehk suitsuse porgandi ja taimse meremarjaga või meremaitselise tofukotleti.

MTÜ Loomuse poolt eestveetav “Taimsed valikud” on toitlustusettevõtetele suunatud programm, mille eesmärk on suurendada veganitoidu valikut ja nähtavust Eesti toidukohtades. Programmiga liitumise eeltingimus on rikkalik täistaimne menüü, mille puhul kliendil on veganitoidust võimalik saada võrdväärne elamus tavatoidu eelistajaga.

Programmiga liitunud söögikohad tunneb ära oranž-rohelise kleebise “Vegansõbralik - vegan friendly” järgi”. Tänaseks on programmiga liitunud juba üle 50 söögikoha üle Eesti - Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Põlvas, Võrus ja isegi Mäekülas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta