Et mahetoit on trendikas, loodussõbralik ja tervisele hea, teab Eestis vähemalt iga teine noor ema. Üle 82 protsendi Eesti tarbijatest sooviksid tarbijaküsitluste andmeil osta just mahetoitu. Just seepärast teeb kiiret arengut ka Eesti mahesektor.

Eesti põllumajandusmaast 15% on mahepõllumajandusmaa ja sellega oleme Euroopa Liidus koguni kolmandal kohal. 2013. aasta esialgsetel andmetel on Eestis mahepõllumajanduslikku maad üle 153 000 hektari. Lisaks on mahejärelevalve all ligi 130 000 ha looduslikke alasid, kust korjatakse marju ja seeni.

Vajalikud eeldused mahetoidu tootmiseks on niisiis olemas. Nõudlus keskkonna- ja tervisesõbralikuma toidu järele kasvab kogu maailmas ja tulevikku vaatav põllumees võib olla kindel, et see on tõusev trend.

Üks suuremaid Eesti mahetootjaid, Saidafarm, pälvis möödunud aastal näiteks Läänemeresõbraliku talu tiitli säästvate ja uuenduslike meetmete suures mahus rakendamise eest. Farmil on 1000 hektarit maad, 500-pealine kari ja kokku toodetakse 17 erinevat piimatoodet, millest enamik on mahedad.

Alates 1999. aastast on Eesti mahetootjate arv kasvanud 89 mahetalult 1500ni. Kaks kolmandikku Eesti mahetootjatest tegeleb loomakasvatusega ja sektorit iseloomustab karjade laiendamine. Mahelammaste ja -veiste (eelkõige lihaveiste) arv on viimase viie aastaga peaaegu kahekordistunud. Näiteks Eesti kogu lambalihast moodustas 2012. aastal mahelammaste liha ligi 36%.

Mahetoodangu töötlejaid-turustajaid on 180 ringis, kuid kasvav nõudlus ja valdkonna arengu toetamine on sedagi arvu kiirelt kasvatamas. Lähiaastail plaanitakse uue maaelu arengukava mahetoetused suunata just nimelt mahetoodangu ja -töötlemise suurendamisele. Mahetootjad ise teevad aga üha aktiivsemalt koostööd, et saavutada suuremat võimekust toodetega turule tulla.

2012. aastal moodustasid töödeldud mahetoodangust tera- ja kaunviljatooted 45%, piimatooted 9%, köögivili ja puuvili 14%, lihtpagari- ja kondiitritooted 7% ning lihatooted 11%. Uute toodetena lisandusid piiritus/viin, soja- ja kalatooted ning pärm. Näiteks 2012. aastal turule tulnud „Pagar Võtaks!“ ökopagaritooted ja La Muu ökojäätised on aga mahepoodide lettidel suure nõudluse tõttu alatasa otsa saanud.

Peamiste mahetoodete, näiteks maheteraviljatoodete ja marjade ekspordis on Eestil juba head kontaktid naaberriikides Lätis ja Leedus, aga ka näiteks Saksamaal ja Itaalias. Tänavu sügisel avatud Balti riikide suurim maheviljaterminal, kus saab hoiustada kuni 17 000 tonni vilja, võimaldab eksporti kasvatada veelgi.

25. jaanuaril toimus Berliinis maailma suurima toidumessi Grüne Woche Eesti stendil mahetoidule pühendatud teemapäev.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta