Mõiste „ohtlikud ained“ viitab kemikaalidele, mis võivad olla kahjulikud inimese tervisele ja keskkonnale. Neid kasutatakse tarbetoodetele soovitud omaduste nt lõhna, värvuse, elastsuse, säilivuse, vee- ja tulekindluse jms andmiseks. Mõned kemikaalid võivad inimesele olla väga mürgised, põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Seetõttu on mitmed tervise- ja keskkonnaohtlikud ained tarbetoodetes lubatud ainult piiratud kogustes ning me ei tunneta nendega kokkupuudet. Samas puutume tarbijatena kokku suhteliselt suure hulga erinevate ainetega. On murettekitav, mis juhtub siis, kui mõjud ühendada ja need toimivad koos ehk tekib nii-nimetatud kokteiliefekt.

Tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid on palju, kuid kasulik on teada kõige sagedamini kasutatavaid ning eriti kahjulikke ja ohtlikke, nt hormoonsüsteemi mõjutavaid lisaaineid.

Plastifikaatorid (ftalaadid), bisfenoolid, (broomitud) leegiaeglustid ja tinaorgaanilised ühendid on kõik hormonaalselt aktiivsed ühendid, mida tuntakse ka hormoonsüsteemi kahjustajatena. Need võivad häirida meie peenelt tasakaalustatud hormoonsüsteemi ja hormoonide juhitavaid protsesse, nagu ainevahetus, kasv, immuunsüsteemi toimimine ja organite areng. Imikud ja väikelapsed on nende kemikaalide suhtes eriti tundlikud.

Nende kunstlike hormonaalselt aktiivsete ainetega on seotud mitmesugused haigused ja häired, sealhulgas viljatus, allergiad, rasvumine, II tüüpi diabeet, eri tüüpi vähkkasvajad, immuunpuudulikkus, õpi- ja käitumishäired, samuti suguelundite väärarengud.

Ftalaate kasutatakse plastifikaatoritena paljudes toodetes, nagu näiteks plätud, põrandakatted, ja laste mänguasjad. Pehme PVC võib sisaldada isegi kuni 50% ftalaate. Kuna ftalaadid ei ole keemiliselt seotud plasti maatriksiga, võivad need toodetest kergesti eralduda või lahustuda kokkupuutel vedelike või rasvadega. Ftalaatide mitmekülgse kasutuse tõttu puutume nendega kokku peaaegu pidevalt.

Bisfenool BPA on üks enim toodetud ja kasutatud kemikaale maailmas. Seda leidub nt konservipurkide sisekattes, plasttoodetes või termopaberis (nt ostutšekid). Ehkki BPA bioakumulatsioonivõime on madal, leidub seda enam kui 90% läänemaailma kodanike veres, uriinis ja kudedes. Kuna BPA võib põhjustada pöördumatuid muutusi närvi- ja hormoonsüsteemis ning arengu- ja käitumishäireid on alates 2011. aastast BPA kasutamine lutipudelites kogu ELis keelatud. BPAd on asendatud teiste bisfenoolidega, nt bisfenoolid B, S ja F, mida reklaamitakse sageli ohutute alternatiividena, kuid tegelikult võivad nad omada
sarnaseid hormoonsüsteemi häirivaid omadusi.

Broomitud leegiaeglustid aeglustavad plastide, tekstiili või puidu süttimist ja pidurdavad leegi levikut, mistõttu neid leidub väga paljudes plasttoodetes, nt elektroonikaseadmetes, pehmetes mänguasjades, polstris ja madratsites. Toodete tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise käigus võivad leegiaeglustid plastist ja tekstiilist aurustuda või leostuda ning sattuda meie organismi ja keskkonda.

Loe pikemalt erinevatest ohtlikest ainetest ja kus neid leida võib uuest juhendist: “Vabanege ohtlikest ainetest oma kodus”.

Bioneer jätkab Balti Keskkonnafoorumi poolt loodud ohtlike jäätmete vähendamise juhendi turvustamist. Juhend ilmub peatükkide kaupa kord nädalas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta