Vastab Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.

Kas ja kuidas puudutab tänane olukord maailma finantsturgudel Eesti inimesi?

Kindlasti ei ela me eraldatud maailmas ja kaudne mõju on meile olemas. Nende jaoks, kes on laenu võtnud ja kelle laenuintress ei ole fikseeritud, laenuraha kallineb. Sellistes peredes tuleb muid kulutusi ilmselt koomale tõmmata. Ei saa välistada, et mõnedel inimestel võib laenu või liisingu maksmine hakata üle jõu käima. Karmistuda võivad ka uute laenude ja liisingute tingimused.

Viivislaenud on sel aastal suhteliselt kiiresti kasvanud. Augusti lõpu seisuga moodustas üle 90 päeva viivises olevate laenude jääk ligikaudu 1.4% kõikide pankade koondlaenuportfellist. See tase on suhteliselt kõrgem väikepankadel ning väiksematel välisfiliaalidel. Makseviivitused on sagenenud kõikides kliendigruppides.

Pankade kasumlikkus sel ja järgmisel aastal kindlasti langeb. Pankades nagu ka kinnisvarasektoris ja ehituses võib kaduda töökohti.

Aga ka pensionifondidesse investeeritud raha sulab?

Tõepoolest on paljude Eesti investeerimisfondide ja pensionifondide turuväärtus väiksem kui aasta tagasi. Pensioni II samba investeering on aga pikaajaline investeering. Keegi ju kohe II sambast raha välja võtma ei hakka ja seda ei saagi täna veel teha. II samba väljamaksed algavad järgmisest aastast ning inimesi, kes on kohe järgmisel aastal õigustatud sealt pensioni saama, on alla 200 inimese. Pensionifondidesse tehtud investeeringute puhul on tegemist ikkagi väga pikaajaliste investeeringutega.

Kas ma peaksin oma hoiuste pärast muretsema?

Muretsemiseks põhjust ei ole. Pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid on tugevad. Pangad on võimelised täna moodustama provisjone isegi kuni neli korda suuremate viivislaenude katteks ilma täiendava kapitalivajaduseta.

Hoiused ja investeeringud hüvitatakse alates 9. oktoobrist 2008 igale inimesele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõttele 100% ulatuses ja seda maksimaalselt 782 000 krooni suuruses summas ühes pangas. Pangafiliaalides olevatele hoiustele rakendub reeglina panga emamaa tagatisskeem - Nordeale Soome, Sampole Taani tagatisskeem. Filiaalide hoiused on tagatud vähemalt sama suures ulatuses nagu Eesti pankade puhul. Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid 7.oktoobril 2008 kokku, et üle Euroopa Liidu tõstetakse hoiuste tagatise määr 50 000 euro ehk 782 000 kroonini.

Kas igas pangas on mulle tagatud 50 000 eurot ehk 782 000 krooni? Kui mul on arve kolmes Eesti pangas, igas 50 000 eurot, kas siis on mulle tagatud 3 X 50 000 ehk
150 000 euro suurune summa?

Jah, nii see on. Vastavalt valitsuse otsusele 9. oktoobrist 2008 on tagatud hoiused 50 000 euro ehk 782 000 krooni suuruses summas iga inimese ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtte kohta ühes krediidiasutuses saja protsendi ulatuses. Ka Eestis tegutsevate pankade filiaalides olevad hoiused on tagatud vähemalt samas ulatuses nagu Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade puhul.

Kas mõni Eestis tegutsev pank võib minna pankrotti?

Välistada ei saa pankrotti kunagi. Samas risk, et mõni pank kiirelt pankrotistuks, on hetkel väga väike. Panga pankrot on ühiskonnale alati väga kallis ja seetõttu kaalub riik hättasattunud finantsasutuse puhul kõiki teisi võimalikke samme, et tagada riigi finantssüsteemi stabiilsus ja hoiustajate raha säilimine. Küll aga võivad mõned Euroopa pangad vajada riiklikku abi. Samuti pole välistatud konkurentide ülevõtmised tugevamate pankade poolt. Keerulises finantskriisi keskkonnas toimivad Rootsi emapangad siiski praegu pigem Eesti finantssüsteemi stabilisaatoritena, mitte ei ole meie probleemide allikaks. Olgem ausad, meie oma pangad oleksid maailma finantsturu riskidele palju rohkem avatud kui seda on täna pangad Skandinaavia pangagruppide osana. Probleemide tekkimisel ei ole need mitte ainult meie mure, vaid jagatud mure nii Rootsi valitsuse, keskpanga kui finantsjärelevalvega.

Mida tähendab likviidsus ja miks sellest viimasel ajal nii palju räägitakse?

Likviidsus näitab, kui kiiresti ja mis hinnaga on ühte või teist investeeringut võimalik sularahaks muuta. Kõige likviidsem on arveldusarve, kust võib raha kohe vajadusel välja võtta. Vähemlikviidne vara on näiteks isiklik sõiduauto või korter, sest nende müümine ja sularahaks tegemine võtab aega. Kui näiteks tekiks vajadus oma autot kiiresti müüa, oleksid surveolukorras ning ei pruugiks saada oma auto eest parimat võimalikku hinda.

Pankadele on kehtestatud nõue hallata erineva likviidsusastmega varasid, et nad saaksid täita oma maksekohustusi. Selliste varade hulka kuuluvad reeglina sularaha, varad, mida saab suhteliselt kiiresti sularahaks vahetada ning varad, mille sularaha vastu vahetamine võtab mõnevõrra aega.

Mida peetakse silmas, kui räägitakse pankade krediidireitingutest?

Krediidireiting võtab kokku ettevõtte krediidivõime ja usaldusväärsuse. Krediidireitingud on kokkuvõte panga finantsajaloost, nende käibevarast ja väljavaadetest. Krediidireitingu asutused, näiteks Standard&Poor’s, Moody’s või Fitch Ratings tuginevad oma analüüsidele kui nad mõne finantsasutuste krediidireitingut langetavad või tõstavad. Hiljuti on muudetud väga paljude rahvusvaheliste pankade reitinguid.

Mis vahe on jaepangal ning investeerimispangal?

Investeerimispangad pakuvad ennekõike nõustamisteenuseid ja nad võtavad ka iseseisvaid riske (investeerivad) kapitaliturgudel. Investeerimispangad üldjuhul ei kaasa hoiuseid. Jaepangad pakuvad inimestele ja ettevõtetele finantsteenuseid (laenud, ülekanded jms) ja kaasavad hoiuseid.

Sarnased artiklid