Vaimse tervise probleemid löövad rivist välja üha suurema hulga töötajatest. Eelmisel aastal oli Töötukassa langetatud vähenenud ja puuduva töövõime otsustest 40% seotud psüühika- ja käitumishäiretega.

Kuidas saada rahaliselt hakkama, kui tervisemure sunnib töölt eemale jääma? 

Üha enam põhjustavad vaimse tervise mured ajutist või ka püsivat töövõimetust. Eelmisel aastal sai igas kuus Töötukassalt keskmiselt 1114 inimest vähenenud või puuduva töövõime otsuste, mille põhjuseks olid psüühika- ja käitumishäired. Seda, et vaimse tervise murede tõttu jääb üha rohkem inimesi  lühemaks või pikemaks ajaks tööl eemale kinnitab ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Depressioon on WHO hinnangul muutunud üheks peamiseks töövõimetuse põhjuseks. Kuidas ennast hoida, et töö- ja elumured ei viiks töövõimet?

Pingutusele peab järgnema lõdvestus

Depressioonile, ärevushäiretele ja läbipõlemisele eelneb tavaliselt pikaajaline stressirohke aeg. Psühholoog Rita Rätsepa sõnul on mõningase stressi kogemine tööl või eraelus normaalne – see aitab meil end kokku võtta ja vajalik ülesanne sooritada. „Mure tekib siis, kui inimene läheb järjepanu ühe tööülesande juurest teise juurde ja tema pingutusele ei järgne vahepeal lõdvestust,“ tõdeb ta.

„Hea võrdlus on jõusaalis käimisega: kui pumpad hantlitega, pead ka vahepeal lõdvestama. Sul on pingutuse seeria ja lõdvestuse seeria. Aju on täpselt samasugune – ka tema tahab puhkust. Seetõttu peabki erinevatele ajuosadele ja meeltele tööd andma. See, mis ei ole sinu töö, on sinu puhkus,“ näitlikustab Rätsepp. „Puhkus peab olema erinev tööst – kui töötad füüsiliselt, siis puhka keha ja tee midagi vahepeal peaga, kui töötad peaga, siis tee midagi füüsilist.“

Kes on rohkem läbipõlemisest ohustatud?

Esimene märk, mis viitab sellele, et aeg tuleks maha võtta, on tavapärasest teistsugune käitumine ja muutunud enesetunne vähemalt viimase kahe nädala vältel. „Kui inimene hakkab käituma endale mitteomasel viisil – ootamatult nutma, vihastab ülevoolavalt, prõmmib ustega – on tema keha pinges. Võivad tekkida ka muud sümptomid – pingepeavalu, seedehäired, uneprobleemid. Kui keha ressursid on ära raisatud ja endale puhkust pole lubatud ning kogu aeg on elatud tuleviku ressursside arvelt, jõuamegi läbipõlemise või depressioonini, millest väljatulemiseks on vaja abi ja aega,“ teab Rätsepp.

„Laisad inimesed üldiselt läbi ei põle,“ sõnab Rätsepp. „Rohkem on ohustatud need, kellel on pidevalt põnev ja kes võtavad järjest vastu uusi tööülesandeid ilma puhkamata. Nad on tööandjale väga efektiivsed töötajad, kes ühel hetkel ei suuda enam eralda tööd ja eraelu. Seda võib pidada positiivseks stressiks – kõik tundub äge, põnev ja väljakutseid pakkuv, kuni ühel hetkel toimub murdumine.“ Rätsepa sõnul on umbes 95% läbipõlenud inimestest tajunud selle protsessi toimumist, kuid ei võtnud midagi ette. „Siin on oluline roll ka tööandjal, kes peab märkama, et tühjaks pigistatud sidrunist ei tohi veel enam välja pigistada ja pakkuda töötajale puhkust, kus töömõtteid mõtlema ei pea,” sõnab Rätsepp.

Töölt eemale jäämine sõltub alati juhtumist. Kindlasti ei piisa läbipõlemise ohus inimesel olla kodus vaid paar päeva. Optimaalne puhkamise aeg on vähemalt kaks nädalat ning oluline on see, et puhkus oleks päriselt puhkamiseks.

“Kui inimene on aga juba läbi põlenud, on keskmine taastumisperiood kaheksa kuud, samas mõnele  piisab ka kahest kuust. See peaks olema aeg, mil inimene ei tee tööd ega mõtle töömõtteid ning tööandja ei käi uurimas, millal töötaja naaseb,“ sõnab Rätsepp.

Täpne taastumisaeg selgub koostöös perearstiga, kes hindab olukorda, annab töövõimetuslehe ning hiljem kontrollib, kas inimene on päriselt läbinud puhkusefaasi. Tugevamate läbipõlemiste ja depressiooni korral on vajalik ka psühhiaatri abi, kes määrab ravimid ning psühholoog, kes õpetab nägema märke, et läbipõlemine uuesti ei korduks. Kui inimene läheb liiga vara tööle, võib ta isegi kiiremini uuesti läbi põleda.

Pikaajalise tervisemure korral on abi elukindlustusest

Olukorras, mil on vaja depressiooni või muu vaimse tervise mure tõttu töölt pikemaks ajaks eemale jääda, võib abiks olla elukindlustus. Elukindlustus pakub lisakindlustuskaitsena puuduva töövõime kaitset, mis toetab rahaliselt pikaajalisema, vähemalt aasta aega kestva raskema tervisehäire korral, sh vaimse tervise mured.

Elukindlustuse peale võiksid mõelda inimesed, kelle pere väljaminekud on kasvõi osaliselt ühe inimese õlul, leibkonnal on tasumata laenukohustusi või puudub piisav rahatagavara haiguse või õnnetuse korral. “Raske diagnoos võib tulla hetkel, mil seda kõige vähem ootad. Kindlustus ei aita küll tervist parandada, aga võib olla inimesele ja tema perele suureks rahaliseks abiks,” selgitab Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann. “Hüvitist makstakse välja näiteks raske haiguse ravi ajal, kui inimesele on määratud puuduv töövõime, mille tõttu on elatise teenimine raskendatud või sootuks võimatu.”

Kui on sõlmitud elukindlustus koos puuduva töövõime kaitsega, makstakse välja kogu kindlustussumma.  Näiteks kui elukindlustuse leping on sõlmitud 100 000 eurole, maksab kindlustuspakkuja ka selle summa inimesele välja. Väljamakse eelduseks on Eesti Töötukassa otsus puuduva töövõime kohta, mis on määratud vähemalt 12 kuuks.

Elu tasub kindlustada juba noorelt

Elukindlustuse kindlustussummat valides tasub kaaluda, milline summa kataks mõistliku ajaperioodi jooksul kõik vajalikud kulud, et säiliks harjumuspärane elustandard.

„Kindlustussummat valides võiks arvestada, et see kataks vähemalt kolme aasta sissetuleku ning kõik kohustused nagu laenud, liisingud, järelmaksud ja väikelaenud,” ütles Reinmann.

Tasub teada, et osalise töövõime korral maksab riik toetuseks 351 eurot kuus ning puuduva töövõime korral 617 eurot kuus.

Kuivõrd haigused juhtuvad alati ootamatult ning vaimse tervise mured võivad meid tabada igas eas, on elukindlustus koos puuduva töövõime kaitsega mõistlik sõlmida juba noores eas, mil kindlustusmaksed on soodsamad. „Vanusega suureneb haigestumiste risk, mis tõstab kindlustusmakset või võib võtta sootuks võimaluse oma elu kindlustada,“ tõdeb Eleriin Reinmann. Kasulik on varakult selliseid olukordi ennetada ja sõlmida elukindlustus just siis, kui oled noor ja terve.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta