Võimalusi, kuidas vähem pakendeid tekitada on palju. Parima tulemuse saavutamiseks kasutage oma nutikust ja mõelge enne igat ostu. Siinkohal toome ära vaid mõned võimalikest pakendite vähendamise viisidest.

Vaadake üle oma ostuharjumused!

Pakendid on otseses seoses meie tarbimisharjumustega. Näiteks turult otse talunikult kauba ostmine või toiduringidega liitumine on palju pakendivaesem tegevus kui supermarketis ostude sooritamine. Ja isegi, kui osta kõik asjad tavapoest, nägemata vaeva ökopoodide vahel jooksmise või turulkäiguga saab teha pakendivaesemaid valikuid.

Taaskasutage. Mõelge juba poes, kas saate seda pakendit ise taaskasutada. Nii säästate materjalide ümbertöötlemise ja uute asjade ostmise arvelt.

Õpetage tarkasid ostuharjumusi ka lastele. Lapsaed kannavad edasi pereväärtuseid. Ka tarbimise alased teadmised on väärtus ja oskus, mida tasub edasi anda.

Ostke harvem ja läbimõeldumalt! Kui osta nädalajagu köögivilju korraga, kulutame pakendeid ainult ühe korra. Soetades köögivilju natukesehaaval iga päev, kulub kordi enam pakendeid. Selle asemel, et laduda ostukorvi plastikkarpides vorsti ja juustu, tasub külastada vorsti- ja juustulette. Eelnevalt pakendamata toit on keskkonna- ja rahakotisõbralikum valik.

Poekotid kontrolli alla!

Kasutage riidest kotti. See soovitus tundub äraleierdatud olevat, aga paraku mitte kõik ei kasuta seda teadmist. Minu meelest on riidest kottide kasutamisega samasugused lood nagu ka rohelise tulega tee ületamisel. Me kõik teame, millal üle tee minna, aga mitte kõik ei kasuta omi teadmisi. Lugege lisa poekoti valimise kohta! 

Tehke riidest kott ise. Te ei pea ostma riidest kotti kaubanduskeskusest. Tehke see parem mõnest riidetükist, millel juba on olemas legend. Õmmelge kott näiteks oma vanadest lemmikteksadest ja annate sedasi väärt riideesemele uue elu.

Taaskasutage plastikust kotte. Kui te ei taha riidest kotte kasutada, võtke õppust vanematelt prouadelt. Nemad ostavad tavaliselt kaks kilekotti korraga ja panevad need üksteise sisse. Nii saab kilekotte palju kauem kasutada. Kaks kotti koos venivad väidetavalt vähem ja seetõttu püsivad ka kauem kasutuskõlblikud. Hiljem saate kilekotid pakendijäätmete konteinerisse visata.

Hoidke poekotti käekotis või taskus. Poekottidega kipub olema see häda, et need ununevad pidevalt koju. Unustamise vastu aitab vaid kindla harjumuse kujundamine. Alati, kui olete ostetud kraami kotist välja ladunud, pange poekott kas taskusse või käekotti tagasi.

Keelduge poes pakutud lisakilekotist. Kui tahate, et teie kilest piimapakk kilekotis oleks, kuni te kotiga koju jõuate, siis võtke lisakilekott kodust kaasa.

Toidu hankimine pakendivaesemaks!

Liituge piima- ja köögiviljaringiga. Leidke endale nn päris oma talunik, kes toob teile või teie toote temalt purgiga piima ja kastiga köögivilju. Lisaks sellele, et nii saate säästa pakendite arvelt keskkonda, tunnete te nii edaspidi inimest, kes on teie toidu kasvatanud. See on suur pluss tänapäeva anonüümses maailmas.

Käige turul. Supermarketis te ei saa müüjalt paluda, et andke toitu minu enda karbi sisse. Seevastu turumüüja teeb seda lahkesti. Turul on võimalik hinna osas ka kaubelda. Seda luksust suured poed ei võimalda.

Tehke ise süüa. Nii tekitate pakendijäätmete asemel pigem biojäätmeid, mis on oluliselt lühemaealisem prügiliik.

Õppige toitu viilutama kodus. Uskumatu, aga vaid 15 aastat tagasi pidas suurem osa perenaisi viilutatud toidu kallima raha eest ostmist raiskamiseks. Ent mugavus on teinud oma töö! Selle asemel, et kodus 3 sekundit viilu lõikamisele kulutada, maksame me parem veerand kuni pool hinda lisaks ja tekitame meeletutes kogustes pakendiprahti.

Jätke ülepakendatud või keskkonnavaenulikult pakendatud kaup alternatiivi olemasolul ostmata. Eelistage ühekordselt pakendatud kaupa kahe- või kolmekordselt pakendatule. Näiteks laste mänguasjad on tihti kinnitatud paberist alusele, mis on omakorda pakendatud plastikusse. Plastikpakend on aga torgatud pappkarpi. Tulemuseks on kolmekordselt pakendatud kaup. Mitmekordselt on pakendatud ka paljud valmisroad, munad ja lihatooted. Ei ole mõtet osta toiduportsjonit, mis on paigutatud plastist alusele, kaetud kilega ning seejärel torgatud pappkarpi. Vältige vahtplasti pakendatud kraami.

Olge plastpudelites jooke ostes mõõdukas. Veel parem – ärge neid üldse ostke. Eelistage filtreeritud vett ja koduseid jooke. Kui kodune vesi on tõesti halvas seisus, siis on pudelivee joomine õigustatud. Muidu mitte. Kui osta päevas üks pudel vett, siis koguneb neid aastaga 365 tükki. Veepudelid pudelid tasub mõttes kõrvuti panna ja hinnata tekkinud prügi hulka. Tulemuseks on päris kohutav kogus prügi, mis vajab ümbertöötlemist.

Võtke hommikukohv tööle kaasa. Kui olete harjunud hommikuti tavalist kohvi kaasa ostma, siis harjutage ennast hoopis kohvi kaasa tegema. Tänapäeval on müügil erinevaid kaantega säilitustasse, mis hoiavad jooki ka kauem soojana ning võimaldavad tee peal olles kohvi nautida. Sellist tassi saab aastaid kasutada. Kui teile meeldib kohvi juua just nimelt papist topsist, siis taaskasutage kohvikust kaasa ostetud topse. Lisaks loodusressursside säästmisele, hoiate kõvasti kokku ka raha.

Loobuge ühekordselt kasutatavatest nõudest kontoris. Vett ja teed saab iga töötaja võtta oma tassiga.

Ärge raisake pakendeid!

Ärge visake pakendeid olmeprügi hulka. Koguge pakendid kokku ja viige sobivasse konteinerisse või jäätmejaama. Nii säästate loodusressursse uute pakendite tootmise arvelt. Pakendite eraldi kogumine õpetab neid märkama ja tekkivat hulka teadvustama.

Peske mustaks läinud taaskasutatavad pakendid puhtaks. Kilekotti või purki ei pea ära viskama, kui see on veidi mustaks läinud. Seda saab puhtaks pesta ja taaskasutada.

Ärge jätke tühje pakendeid loodusesse. Kalal, matkamas või piknikul käies võtke kõik pakendid kenasti kaasa. Kui alles planeerite reisi, siis mõelge, kuidas te saaksite reisil hakkama nii, et teil tekiks pakendijäätmeid minimaalselt.

Kui leiad looduses tühja pakendi, siis võtke ka see kaasa. Nii annate oma panuse puhtama Eestimaa nimel. Suunates looduses vedeleva pakendi taaskasutusse, annate prügile uue elu. Mõnest leitud pakendist (nt klaaspurgist) võib saada uue pakendi. Seega kulub vähem loodusressursse.

Vaadake aeg-ajalt oma harjumused uuesti üle. Eelpool kirjeldatud nipid on teada ja tuntud, kuid igapäevases tarbimisühiskonnas kipuvad need tihtipeale ununema. Seega tasub aeg-ajalt üle vaadata, kas pere pakendijäätmete hulk on viimasel ajal kasvanud.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta