Kuna võõrastesse kätesse sattunud pangakaart võib kaardi omanikule tähendada rahalist kahju, on kasulik teada rusikareegleid, mis muudavad nii deebet- kui krediitkaardi kasutamise turvaliseks.
- Majandus
- Heli Lehtsaar, tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
- 10. jaanuar 2014
Kuigi järgnev kõlab elementaarse tõena, tuleb meelde tuletada, et pangakaarti ja PIN-koodi ei tohi hoida ühes ja samas kohas – näiteks kirjutada koodi rahakoti vahel olevale paberile. Kui pangakaart varastatakse koos sellele kirjutatud või sellega koos hoitud koodidega, pole pangal kohustust inimesele tekkinud kahju hüvitada.
Hea oleks regulaarselt nii oma deebetkaardi kui krediitkaardi konto väljavõtet internetipangas või sularahaautomaadis kontrollida, et võimalikele pettustele kiiresti jälile saada. Eriti tähelepanelikult võiks oma kontot jälgida pärast välisreisi, kui reisi ajal kaardiga maksid.
Kui pangakaart kaob või varastatakse, peab selle kohe sulgema. Seda saab teha oma panga klienditoe telefonil helistades, mis töötab ööpäevaringselt. Panga telefoninumber võiks olla telefoni salvestatud. Ka lastele peaks rääkima, et kui kaart kaob, peab sellest kohe emale või isale teatama, kes helistavad panka ja lasevad kaardi sulgeda.
Määra rahakasutusele limiidid
Pangakaardile võiks määrata kasutuslimiidid. Pankades võib süsteem küll veidi erineda, kuid tavaliselt saab määrata nii sularahaautomaadist välja võetava summa suurusele kui ka kaardimaksetele ja ülekannetele nii päevalimiidi kui ka nädala- ja kuulimiidi. Kui võimalik on valida vaid üks neist, võiks valida päevalimiidi, et varga kätte sattunud kaardilt ei oleks võimalik võtta korraga tervet kuulimiiti. Limiit võiks olla pigem väiksem summa, sest kui vahel peaks tekkima vajadus kallima ostu eest maksmiseks või suuremaks ülekandeks, siis saab limiiti ajutiselt suurendada.
Kaardiga maksmine ja internetipoed
Enne PIN-koodi sisestamist makseterminali võiks üle kontrollida, kas summa, mille müüja terminali sisestas, on sama, mis sinu ostusumma.
Kaardiga makstes ära luba teenindajal kaardiga oma silme alt lahkuda. Nii väldid võimalikku andmete kopeerimist, mis võtab aega vaid mõned sekundid. Liigselt usaldada ei maksa ka tuttavaid ja sugulasi: on olnud juhtumeid, kus inimene on andnud oma krediitkaardi andmed internetiostu tegemiseks mõnele tuttavale või sugulasele, kes hiljem saadud andmeid kuritarvitab ja kasutab kaarti omaniku teadmata.
Internetipoodidest ostes veendu turvalisuses. Seda võib kontrollida, sisestades kauplemiskeskkonna või teenuse nime otsingumootorisse.
Mingil juhul ei tohi sisestada veebilehele krediitkaardi numbrit, kui krediitkaardi teabe sisestamise lehe allservas ei ole tabaluku kujutist! Kindlasti peab aadress algama sellise kujuga: https:// – see näitab turvalist salastatud andmesideühendust ehk ühendust SSL-turvaprotokolliga.
Kui sinu panga poolt sulle antud krediitkaart või krediitkaardi funktsiooniga deebetkaart toetab nn turvalise ostude programmi, mis on olemas nii MasterCardil kui Visal (MasterCard SecureCode ning Verified by Visa), siis võiks eelistada internetipoode, mis on samuti selle programmiga liitunud. Seal nõutakse kaardikasutaja täiendavat identifitseerimist ning see teeb kaardipettused üsna võimatuks.
Sularaha võtmisel ole tähelepanelik
Automaadist sularaha võttes tasub kontrollida, et automaadi küljes ei oleks kahtlasi seadmeid – lisaklaviatuur, ülemääraselt väljaulatuv kaardi sisestusava vmt. Kui märkad midagi tavapäratut, jäta sellest automaadist raha võtmata ning teavita panka.
Lugu ilmus algsel kujul kodanikuportaalis "Julged hoolida"
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
