Praeguste trendide jätkudes kasvab aastaks 2030 globaalne aastane veetarbimine rohkem kui kahe triljoni kuupmeetri võrra, 6,9 triljoni kuumpeetrini: see on 40% rohkem Maal olevatest veevarudest. Veekriisi vältimiseks tuleb koheselt parandada olemasolevate veevarude seiret ja kasutamist ning reformida veekasutust põllumajanduses.

Põllumajandus suurim tarbija

Põllumajandus on magevee suurim tarbija, moodustades mõnes riigis 70-90% aastasest veekasutusest.

Arvestades, et kasvava rahvastiku vajaduste rahuldamiseks peab toidu tootmist 40 aasta jooksul kahekordistama, tuleb midagi kiiresti ette võtta. Vee kasutamist põllumajanduses suurendada ei ole võimalik, seega peavad põllumehed suurendama tootmist, kasutades selleks sama palju vett kui täna.

Kuidas muuta vee tarbimist?

Paljude riikide veemajandusega tegelevad institutsioonid ja juhtimismudelid töötati välja ajal, mil vett oli piisavalt.

Arenevad riigid, nagu India, on traditsiooniliselt kasutanud maapealseid niisutussüsteeme, kus vee transportimiseks kasutatakse gravitatsiooni. Sellised süsteemid ei võimalda aga enam piisavat niisutamist ja nüüd kasutavad farmerid maa niisutamiseks põhjavett.

Kuna seadused põhjavee kasutamist piisavalt ei reguleeri, on paljudes regioonides põhjavee tase langemas. Kui vee kasutamine põllumajanduses ja tööstuses oleks täpsemalt reguleeritud, oleks võimalik varude vähenedes nende kiirem ümberjagamine teistele sektoritele.

Milleks viivitada?

Andmed veevarude kohta ei ole täpsed. Selleks, et teha õigeid otsuseid varude majandamise osas, ennustada üleujutuste riski ja mõista aastajalisi erinevusi voolukogustes, peaksime teadma globaalset veevaru, nõudluse ja varude muutust.

Peale veevarude erastamist 1980ndatel, on paljude lääneriikide ettevõtete juhid vähendanud informatsiooni kogumise ja veeseire rahastamist. Arenevates riikides on probleem veelgi suurem, kuna neil ei ole kunagi olnud raha, mida investeerida seiresse.

Silmapiiril terendab siiski lootus – kolme kuni viie aasta pärast saab kasutada kaugseire tehnoloogiat, nagu satelliite, et mõõta ja seirata veevarusid.

Kas me saame ennetada katastroofi?

Täites arenevate tehnoloogiliste lahendustega lünk vee varu ja nõudluse vahel, me arvatavasti veekriisini ei jõua. Näiteks saab vilja kastmiseks kasutada vihmuteid, selle asemel, et kasutada ära kogu põhjaveevaru või lootes pinnaniisutamisele, mis raiskab palju vett. Samuti on oluline roll reovee puhastamisel.

Allikas: Natasha Gilbert "How to avert a global water crisis" NatureNews, 4.10.2010

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta