Kulda ja teemante peetakse esmase hinnangu põhjal jõukuse ja heaolu sümboliteks. Kui aga võtta arvesse nende tarbijateni jõudmise protsessi on enamikul juhtudest tegemist hoopis keskkonna- ja inimvaenulikkust rõhutavate materjalidega.

Kulda saadakse keskkonna arvelt

Vanadest metsiku lääne romaanidest võib lugeda, kuidas „lihtsad“ inimesed kullakamakaid leides rikkaks said. Kahjuks on tänapäevane kullakaevandamine sootuks teistsugune.

Kulla keskkonnamõjule mõeldakse väga harva. Kas teie teadsite, et iga unts ehk 30 grammi kulda toob tavatingimustes enesega kaasa 30-80 tonni kaevandusjäätmeid. See on tegelikult uskumatu suur kahju sedavõrd väikese saagi eest!

Arvutage ise! Kui keskmine naiste sõrmus kaalub 3-4g ja meeste oma 4-6g, siis kulub ühe sõrmuse tegemiseks 3-14 tonni kaevandusjäätmeid, olevalt kohast ja sõrmusest. Aga isegi kolm tonni on palju!

Kulla kaevandamise jäätmed sisaldavad tsüaniide, elavhõbedat, arseeni ja teisi tapvaid aineid. Mõned kullakaevandused on muutunud sama ohtlikuks kui tuumajäätmete ladustamispaigad. Kulda pestakse sageli kivimitest välja tsüaniidilahusega, sest nii on kõige odavam. Ja tsüaniidi ei kulu selle protsessi käigus mitte vähe. Kaevanduste lahutamatuks osaks on ka lõhkeained. 70% kullast kaevandatakse arengumaades nagu Ghana ja Guatemala.

Kullakaevanduste õigustamiseks räägitakse sageli töökohtade loomisest. Ka Maailmapank toetab kullakaevandamist jätkuvalt, väites, et see aitavat võidelda vaesuse vastu. Samas annab Maailmapank laenu kullafirmadele, mis on niigi rikkad, jättes nende laenude arvelt toetamata kohalikud põllumehed.

Vereteemant tuleb inimelude hinnaga

Vereteemandi mõistet on meist igaüks kuulnud, aga mõelnud sellele on vähesed, sest teema tundub kauge ja võõras. Ent isegi siis, kui te ei plaani kunagi osta kalleid ehteid, tasub selliste teemadega kursis olla.

Vereteemant tähistab teemante, mis on kaevandatud sõjatsoonides ning mille müügist saadud rahadega rahastatakse ülestõuse, riigipöördeid, sissetunge ning sõjapealike tegevust.

Teemant kujutavad endast süsiniku allotroopset vormi, millest pärast lihvimist võib saada ka ehetes kasutatavaid kalleid briljante.

Enamik vereteemante pärineb Aafrikast, kus toodetakse umbes kaks kolmandikku kogu maailma teemantidest. Suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal.

Maailmas ei peeta vereteemantide kandmist heaks tavaks. Näiteks supermodell Noami Campell sattus 2010. aasta alguses suurde skandaali, sest oli endise Libeeria presidendi Charles Taylori käest 1997. aastal kingiks saanud „verega määritud“ kivikesed. Supermodell kutsuti saadud kingi pärast Haagi sõjakuritegude tribunali ette tunnistama. Haagi sõjakohtus pani Aafrika diktaatorile süüks mitmeid mõrvu, vägistamisi, sandistamisi, orjastamist ning lapssõdurite kasutamist Libeeria ja Sierra Leone sõdades.

Kulla mõjule pakub osalist lahendust Fairtrade märk

Esmakordselt ajaloos loodi 2010. aasta kevadel kolmandate osapoolte poolt, kelleks on Rahvusvaheline Õiglase Kaubanduse Märgistamise Organisatsioon (Fairtrade Labelling Organisations International, FLO) ja Vastutustundliku Kaevandamise Liit (Alliance for Responsible Mining, ARM), sõltumatu sertifitseerimisprotsess kullale, et luua võimalused ühiskondlikuks, keskkonnaalaseks ja majanduslikuks arenguks kulda käsitsi kaevandavate ja väikekaevanduste tööliste kogukondades, teatas Eesti õiglase kaubanduse veebiväljaanne.

Õiglase kaubanduse organisatsioonide partnerlus võimaldab väikekaevandajatel teenida paremat hinda kaevandatud kulla eest. Partnerlusest ja õiglase hinna maksmisest töölistele viitab topeltmärgistus tootel - nii FAIRTRADE kui FAIRMINED märgid. Sertifitseerimist tõendavaid märke võib leida kullatoodetel, meenemüntidel, kangidel, medalitel, trofeedel ja religioossetel sümbolitel.

Mida kulla märgistamine annab?

  • Kaevurid saavad parema hinna oma kulla eest. Neile tagatakse vähemalt nn õiglase kaubanduse miinimumhind.

  • Kaevurid saavad ka sotsiaalset lisatasu, mida saab rakendada oma kogukonna arengu heaks. Näiteks saavad kaevurid ehitada kogukonnale kaevu või kanalisatsiooni.

  • Kui kuld on kaevandatud ökoloogiliselt ehk ilma ohtlike kemikaalideta nagu tsüaniid ja elavhõbe, saab küsida lisatasu ka selle eest. Ökoloogilise kulla puhul taastatakse ka kaevandamispiirkonna maastik, näiteks istutatakse metsasid.

  • Kaevurid saavad ühineda organisatsioonidesse ja seeläbi küsida paremat hinda.

  • Sertifitseeritud kuld ei toeta vägivalda. Vastupidi, Fairtrade ja Fairmined standardid aitavad kogukondadel suuremat rahu tagada.

Üle maailma sõltub enam kui 100 miljonit inimest kas otseselt või kaudselt väikekaevandustest, mis on seotud ebaõiglaste tarneahelatega. Väikekaevandused näevad suurt vaeva, et müüa kaevandatud kulda õiglase hinnaga.

Ehkki käsitsi kaevandavad ja väikekaevandustes töötavad inimesed toodavad vaid 15% kõigist kullavarudest aastas, moodustavad nad 90% kullatööstuse inimtööjõust. Fairtrade ja Fairmined sertifitseerimine pakub kaevuritele võimaluse parandada oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkondlikke tingimusi.

Õiglase kaubanduse kullastandardi arendas välja ARM koostöös üheksa Boliivia, Kolumbia, Ecuadori ja Peruu kaevandusorganisatsiooniga. Nüüd võivad sertifikaati taotleda kõik väikekaevandused ja käsitsi kulda kaevandavad Ladina-Ameerika organisatsioonid. 2010. aastal algatab ARM sarnase pilootvõrgustiku ka Aafrika ja hiljem Aasia väikekaevandajate jaoks.

Fairtrade ja Fairmined kuld tuleb esialgu turule Suurbritannias ja seejärel teistes riikides. Järgmise 15 aasta jooksul soovitakse saavutada vähemalt 5% turuosa kulla- ja ehteturul, mis tähendab 15 tonni sertifitseeritud kulla müüki aastas.

*Artikkel ilmus ka Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õppes. Liituge tasuta e-õppega ja lugege igal nädalal erinevatest keskkonnaprobleemidest ning säästva tarbimise teemadest!

Bioneeri e-õppe 10. peatükis saate vaadata ka teemakohaseid filme! Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Kasutatud kirjandus

Sarnased artiklid