Keskkonnasõbralike ehete ostmine eeldab, et teete oma valikute suhtes taustauuringut. Te ei taha ju terve elu vereteemanti kanda või kahtlustada, et teie sõrmuses olev kuld on saadud loodust saastavast avatud kullakaevandusest. Veel parem, kui jätate suure keskkonnamõjuga ehted üldse soetamata.

Uurige kalliskivide päritolu

Eestis ei ole teemantide kandmine väga levinud. Meil pole ka kombeks armastust kivi suurusega tõestada. Seetõttu ei taba siinne tarbija ostusid sooritades oma ehete päritolu isegi küsida.

Kui soovite tingimata briljandiga sõrmust või kaelakeed, siis küsige müüjalt kalliskivide sertifitseerimise ja päritolu kohta. Kui müüja teile vastata ei oska, siis paluge tal teemat uurida. 

Lugege lisaks: Kuld ja teemandid ei ole keskkonnasõbralikud

Klaas au sisse

Klaasist saab teha väga kauneid ja isikupäraseid ehteid, mis on lisaks kõigele ka keskkonnasõbralikumad. Kui klaasehted on kulunud ja enam kandmiseks ei kõlba, siis saab klaasi suunata uuesti ringlusesse.

Käsitöö annab isikupära

Alati ei peagi kulda kandma. Väga erilise tulemuse võite saada ka käsitöölaadalt ostetud ehete abil. Kõik sõltub kohast, riietest ja sündmusest, mille puhul ehteid kantakse.

Tehke ehteid ise

Veel parem on, kui oskate ehteid ise teha. Tänapäeval on käsitööpoodidest võimalik saada imetabaseid vidinaid ja helmeid, mis on kerge vaevaga eheteks seatavad. Tasub ainult fantaasia lendu lasta ja katsetama asuda!

Muutke vanad ehted uuteks

Andke oma vanadele ehetele uus välimus tehes neid ümber. Keegi ei keela teil näiteks kahe vana kaelakee helmeid omavahel põneval viisil segamast. Nii saate minimaalsete kuludega uudse riietusdetaili.

Taaskasutage kulda

Kulda kannavad eestlased palju sagedamini kui kalliskive, ent kulla keskkonnamõjule pole enamus inimesi samuti mõelnud.

Kulla keskkonnamõju saab vähendada, kui lasete sõrmused valmistada vanadest ehetest või võtate taaskasutusele perekonnas edasi pärandatud sõrmused.

Kulla keskkonnamõjule mõeldakse väga harva. Kas teie teadsite, et iga unts ehk 30 grammi kulda toob tavatingimustes enesega kaasa 30-80 tonni kaevandusjäätmeid. See on tegelikult uskumatu suur kahju sedavõrd väikese saagi eest!

Arvutage ise! Kui keskmine naiste sõrmus kaalub 3-4g ja meeste oma 4-6g, siis kulub ühe sõrmuse tegemiseks 3-14 tonni kaevandusjäätmeid, olevalt kohast ja sõrmusest. Aga isegi kolm tonni on palju!

Kulla kaevandamise jäätmed sisaldavad tsüaniide, elavhõbedat, arseeni ja teisi tapvaid aineid. Mõned kullakaevandused on muutunud sama ohtlikuks kui tuumajäätmete ladustamispaigad. Kulda pestakse sageli kivimitest välja tsüaniidilahusega, sest nii on kõige odavam. Ja tsüaniidi ei kulu selle protsessi käigus mitte vähe. Kaevanduste lahutamatuks osaks on ka lõhkeained. 70% kullast kaevandatakse arengumaades nagu Ghana ja Guatemala.

Vaata ka inglisekeelsete subtiitritega dokumentaalfilmi "The Price of Gold" ("Kulla hind").


Kasutage õiglase kaubanduse kulda

Koostöös Vastutustundliku Kaevandamise Ühendusega (Alliance for Responsible Mining, ARM) algatatud Fairtrade ja Fairmined sertifitseerimine annab võimaluse käsitööna kulda kaevandavatele kaevuritele saada oma kulla eest õiglast hinda ning osaleda tunnustatud süsteemis väärikate ja täieõiguslike partneritena.

See uuenduslik algatus aitab nn üksiküritajatest kullakaevuritel oma elujärge parandada ning võimaldab sotsiaalse närviga tarbijatel osta ehteid, mis on valmistatud vastutustundlikult hangitud kullast.

Maailmas on 100 miljonit inimest, kes elavad sedalaadi kaevandamisest otseselt või kaudselt sõltudes äärmises vaesuses ning üritavad samal ajal saada ebaõiglastes kauplemissuhes õiglast hinda oma kulla eest.

Lugege lisaks: Fairtrade pakub kullakaevuritele õiglast tasu

Vaadake ka ka inglisekeelset lühifilmi "What is more valuable than gold?" ("Mis on tähtsam kui kuld?")

Sarnased artiklid