Pandipakendi süsteem saab täna kümne aastaseks. Selle aja jooksul on inimesed kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud üle 2 miljardi pandi alla kuuluva joogipakendi.

Alates 2005. aastast, mil käivitus praegune pandipakendi süsteem Eestis, on kokku kogutud 2,59 miljardit pandipakendit, millest 2 miljardit moodustavad ühekordsekasutusega joogipakendid ja 590 miljonit korduskasutatav klaas. Pakendeid on kokku kogutud ja taaskasutatud üle 100 000 tonni.

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on esmaseks saavutuseks pandisüsteemi omaksvõtt tervikuna. „Eks oma osa on siin nõukogude ajal eksisteerinud klaastaara tagastamise harjumusel, mis aitas vahepealse suure tühimiku järgselt pakendite kogumise hoo uuesti ülesse saada – seekord juba palju laiemal skaalal, kaasates klaasile lisaks ka plastpudelite ja plekkpurkide kogumise. Samas ei julgenud 2005. aastal keegi üheselt loota, et näiteks plastpudelitest tuleb üle 87% turule pandud kogusest tagasi,“ ütles Raal.

Pakendite taaskasutusnumbrite suurendamiseks tõsteti veebruarist kõikide pandipakendite tagatisraha kümnele eurosendile. Raali sõnul ei ole täna veel teada, milline on tagatisraha suurendamise täpne mõju tagastusnumbritele, sest seda saab hinnata poole aasta pärast. „Igal juhul loodame, et see motiveerib tarbijaid veelgi rohkem pakendeid taaskasutusse suunama. Sedasi ei jää need aastasadadeks loodust reostama, vaid sõltuvalt materjalist  valmistatakse vanadest pakenditest kas uued pudelid ja purgid, tekstiilmaterjale, auto- ja ehitusosasid, “ ütles Raal.

Keskkonnateadlike ning puhast loodust väärtustavate inimeste arvu suurendamiseks tuleb Raali sõnul panustada laste vastavasse haridusse, sest nemad mõjutavad ka vanemaid generatsioone. Selgitamaks noortele keskkonnahoiu olulisust ja pakendite taaskasutusse suunamise tähtsust, algatas Eesti Pandipakend 2012. aastal keskkonnahariduse programmi „Loodussõbralik kool“, millest on tänaseks osa saanud üle 10 000 lapse. Keskkonnahariduse programmiga jätkatakse kindlasti ka 2015. aasta sügisel.  

Eesti Pandipakendi tänased eesmärgid on suurendada pakendite tagastust ning tagada mugavam ja töökindlam teenus kõikidele tarbijatele. „Iga pandipakendite tagastuspunkt kuulub konkreetsele kauplusele ja on vastava kaupluse nägu, samas püüame koostöös Kaupmeeste Liiduga senisest veelgi enam leida lahendusi ja suunata jaemüüjaid tagastuspunktide korrasoleku eest rohkem hoolitsema,“ ütles Raal.

Paljudes pakendiautomaatides on  võimalik tagatisraha annetada ka heategevusfondile „Aitan Lapsi“. SA Aitan Lapsi kampaania käivitus 2011. aastal, koostöös Eesti Pandipakendi ja teiste partneritega, vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. „Mul on hea meel, et inimesed on olnud nii toetavad ja taaraautomaatide kultuurinupu omaks võtnud. Aastate jooksul on pakendiautomaatide kaudu teinud annetusi üle 200 000 euro väärtuses. Tänaseks päevaks on heade inimeste abiga juba 45 000 vähekindlustatud last teatrisse saanud, lisaks palju muid projekte ellu viidud nagu Eesti lastekirjandust täis raamatukarussellid kõikidesse Eesti haiglate lasteosakondadesse,“ ütles Raal, kes ühtlasi kuulub SA Heategevusfond Aitan Lapsi nõukogusse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta