Iga-aastane lume tulek tähendab lisatööd paljudele, sealhulgas näiteks majahoidjatele ning neile, kel tuleb lund koristada enda maja või auto ümbert. Ohutust lumekoristusest jagab Bioneerile teadmisi Olga Timmermann, kes on Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni teabespetsialist.
Iga-aastane lume tulek tähendab lisatööd paljudele, sealhulgas näiteks majahoidjatele ning neile, kel tuleb lund koristada enda maja või auto ümbert. Ohutust lumekoristusest jagab Bioneerile teadmisi Olga Timmermann, kes on Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni teabespetsialist.
Korterites elavad inimesed ei pea tihtipeale muretsema selle pärast, et majaesine oleks lumest lahti lükatud, kuna seda teeb palgatud majahoidja, kuid eramajade omanikud peavad tihtipeale ise labida võtma ja kätel käima laskma.
Selleks, et mitte tervisele karuteenet osutada, tuletame meelde mõned lihtsad põhitõed, mida peaks lund koristades meeles pidama:
Õige riietus – öeldakse, et ei ole halba ilma, on vaid kehv riietus. Pikemat aega õues olles ja lund koristades peaks olema seljas nii-öelda kihiline riietus. See tähendab, et seljas võiks olla särk, fliis ja nende peal õhem jope. Ühte paksu jopet pole mõistlik selga panna, kuna higistades muutuvad riided niiskeks ning kui kihilise riietuse eeliseks on see, et seda on võimalik ükshaaval vähemaks võtta, siis ühe paksu jope äravõtmine ei oleks ilmselt tervise seisukohalt kõige parem tegevus.
Jalanõud – jalga tuleks panna libisemisvastase tallaga jalanõud, et ennetada kehavigastuste teket kukkumise tagajärjel. Samuti peaksid jalanõud olema soojapidavad, et varbad ei külmetaks.
Töökindad – lund koristades peaks kandma tööks ettenähtud kindaid, mis on soojapidavad ja libisemisvastase kattega.
Töövahendid – lume lükkamiseks koristusvahendit valides tasuks mõelda, kui tihti, kui kaua ja millistes tingimustes tuleb seda kasutada. Igapäevase mitmetunnise töö korral peaks kindlasti valima kvaliteetse, mugava ja vastupidava tööriista.
Tööasend ja koormus – lund koristades tuleb jälgida, et selg ei oleks küürus. Pikka aega vales asendis töötamine toob kaasa valutava selja. Samuti tuleks jälgida, et lume maht labidal ei ületaks inimese füsioloogilisi võimeid. Vastasel juhul võib selja ära tõmmata ning närvivalu võib edasi kiirguda ka jalgadesse.
Puhkepausid ja soe jook – töötamisel külmas peab tööandja tagama tööaja hulka arvestatavad vaheajad, mida on soovitav teha iga kahe tunni järel umbes kümme minutit (vastavalt Kanada Töötervishoiu ja -ohutuse Keskuse juhendile). Käredama ilma korral on soovituslik puhata soojas ruumis 10 minutit tunni aja jooksul.
Tööandja peab puhkepausideks kindlustama töötajad soojakutega, kus oleks võimalusel saadaval kuum jook või supp. Kohv ei ole soovitatav, sest see soodustab soojuse eraldumist.
Juhul, kui tööga kaasneb füüsilisest tegevusest tingitud higistamine, peab töötajal olema võimalik soojakus märgi riideid kuivatada või vahetada need kuivade vastu.
Ohutus – koristades lund sõidutee lähedal, peab inimene olema nähtav nii iseenda kui ka autojuhtide huvides. Selleks on mõistlik panna selga helkurvest või ohutusriietus.
Lõdvestusharjutused – nagu pärast igasugust füüsilist treeningut, nii tuleks ka pärast lume koristamist teha paar lõdvestusharjutust. Hea on näiteks käed rippu lasta – see venitab selgroogu ja kaelalihaseid.
Meeldetuletuseks nii töötajatele kui ka tööandjatele: Töötervishoiu ja –ohutuse seaduse alusel peab tööandja andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.
Kuigi lumelükkamine tundub tihtipeale tüütu tegevusena, on võimalik ka see tegevus enda jaoks kasulikuks mõelda. Lumekoristamine on ju treeningu eest ja lihased saavad ka tugevamaks. Ohutut lumekoristamist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
