Sellel pühapäeval võib mõelda juba lume sulamise peale. Piia mõtleb ka.
Sulan
Emake Maa
ulatab mulle
oma samblases
peopesas
jääkarva punaseid
jõhvikaid,
need sulavad
mu huulte
embuses...
Vaikiv raba
haarab õrnalt
mind sülle,
paitab palet
sookailulõhnase
härmakarge
hääletu tuulega
... ja ma sulan.
Sulan
armastuseks.
Loe Piia eelmist luuletust siit!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
