29. veebruarini said Eesti tiheasustuspiirkondade eramute omanikud taotleda kahe nädala jooksul toetust vana ahju ümberehitamiseks või uue soetamiseks, samuti korstnaga seotud töödeks ning kaugküttevõrguga liitumiseks. Taotlusvooru eelarve oli 10 miljonit eurot, taotlusi esitati kokku 1026 mahus 4,5 miljonit eurot.

Taotlusi esitati kõigist toetuse tingimustes sätestatud maakondade linnadest, kõige enam laekus neid Harjumaalt (252), Tartumaalt (164) ja Pärnumaalt (118), kus on ka kõige rohkem suurema õhusaastega piirkondades asuvaid eramuid. Valdavalt esitati taotlusi ahju kordategemiseks või uue soetamiseks, kaugküttega liitumiseks esitati alla 10% taotlustest.

Kliimaministri määrus sätestab toetuse andmise sissetulekust lähtuva pingerea alusel. Kuna esitatud taotluste maht on väiksem vooru eelarve mahust, saavad seekord toetust kõik need, kelle taotlus vastab toetuse tingimustele, sõltumata sissetuleku suurusest. “Kui palju täpselt on tingimustele vastavaid taotlusi, on enne menetlemist veel vara öelda. Küll aga saab juba esialgsetel andmetel hinnata, et kindlasti pole toetuse saajaid sama palju kui taotluse esitajaid, sest taotlusi esitati ka paikadest, mis ei kuulu toetuse määruses nimetatud tiheasustuspiirkonda,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse eraisiku toetuste valdkonnajuht Kersti Saar.

Esitatud taotlused vaatab ühendasutus läbi 60 tööpäeva jooksul alates vooru sulgemisest ehk 29. veebruarist. Tööde tegemiseks on aega 12 kuud, alates taotluse rahuldamise otsusest. Põhjendatud juhul saab ühendasutus seda aega toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ka kuni 12 kuud pikendada. Kindlasti ei tohi enne rahastamisotsuse kättesaamist töödega – sh olemasoleva ahju lammutamisega – alustada.

Esimese taotlusvooru eelarvest vabanevad vahendid suunatakse järgmisse taotlusvooru, kus lisaks ahju uuendamisele ja kaugküttega liitumisele saavad tiheasustuspiirkondades paiknevate eramute omanikud toetust küsida õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, halupuidu- või pelletikatla paigaldamiseks ning mainitud tegevuste puhul ka radiaatorite või põrandakütte soetamiseks ja paigaldamiseks. Teise vooru täpne kogueelarve selgub pärast kõigi esimese vooru taotluste menetlemist.

”Ootame inimeste aktiivset osavõttu ka teises voorus, kus jääb kehtima taotlejate sissetuleku alusel järjestamise põhimõte,” sõnas Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Romario Siimer. 

Kahe vooru peale kokku on maksimaalne toetussumma taotleja kohta 10 000 eurot. Teisest voorust saavad toetust taotleda ka need eramuomanikud, kes on toetust saanud esimesest voorust ahju uuendamiseks, eeldusel et nende maksimaalne toetussumma pole esimese vooruga ületatud. Esimeses voorus taotletud keskmine toetussumma on 4400 eurot.

Mõlema taotlusvooru olulise tingimusena peab väikeelamu asuma mõnes järgmistest suurema õhusaastega linnadest või Tallinna linnaosadest: Tallinnas Pirital, Nõmmel, kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas või Haaberstis; Sauel, Tartus, Elvas, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Paides, Tapal, Kärdlas, Haapsalus, Karksi-Nuial, Kilingi-Nõmmel, Pärnus, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel, Jõgeval, Põltsamaal, Valgas, Otepääl, Tõrvas.

Toetuse põhieesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Lisaks panustab kütteseadmete uuendamine energiasäästu ja tuleohutusse.

Toetusmeedet kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Rohkem infot taotlemise tingimuste, taotluste menetlemise ja projektide elluviimise kohta on leitav KredExi veebilehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta