See, et kurikuulus süsinikdioksiid (CO2) pole nn. kasvuhoonegaaside seas kaugeltki kõige ohtlikum, pole muidugi mingi uudis. On ju näiteks hästi teada, et nii soodest kui ka kariloomadest suurel hulgal eralduv metaan on ühe ühiku kohta hoopis tõhusam kliimasoojendaja kui see. Aga ühe ühiku tõhususe kõrval on määrav teinegi faktor: kui palju üht või teist ollust atmosfääri paiskub, teatab Uudistaja.

See, et kurikuulus süsinikdioksiid (CO2) pole nn kasvuhoonegaaside seas kaugeltki kõige ohtlikum, pole muidugi mingi uudis. On ju näiteks hästi teada, et nii soodest kui ka kariloomadest suurel hulgal eralduv metaan on ühe ühiku kohta hoopis tõhusam kliimasoojendaja kui see. Aga ühe ühiku tõhususe kõrval on määrav teinegi faktor: kui palju üht või teist ollust atmosfääri paiskub.

Värvitu ja lõhnatu gaasi, keemilises mõttes üsnagi eksootilise lämmastiktrifluoriidi (NF3) kohta on teada, et tema soojendajapotentsiaal on CO2-st lausa 17 000 korda suurem ja jääb tuntud kasvuhoonegaasidest alla vaid teisele fluori sisaldavale ühendile SF6. Siiani on aga usutud, et NF3 satub atmosfääri vaid tühistes kogustes ja just seetõttu asendati tööstuses kasutatud tunnustatult ohtlikud kasvuhoonegaasid perfluorosüsivesinikud nimelt NF3-ga. Need ühendid on vajalikud vedelkristallekraanide (LCD), samuti õhukeste päikesepatareide valmistamisel, mis teadagi on tormiliselt laienev tootmisharu.

Nüüd on NASA rahastatud projektis paraku kindlaks tehtud, et atmosfääris sisalduv NF3-kogus on vähemalt neli korda nii suur, kui seni on arvatud. Pealegi on selle gaasi eluiga atmosfääris viis korda pikem kui CO2-l. Praegune NF3-heide öeldakse siiski hõlmavat vaid 0,15 protsenti sellest mõjust, mida põhjustab CO2. Paraku suureneb NF3 heide aga umbes 11 protsenti aastas ning on 1978. aasta tasemelt – 0,02 osa biljoni kohta (ppt) – tõusnud tänavu mõõdetud-hinnatud väärtuseni 0,454 ppt. Põhjapoolkeral on see näitaja tunduvalt suurem kui lõunapoolekeral. On üsna ilmne, et senist kontrollimatut CF3-heidet ei ole arukas jätkata.

Allikas: Itwire/Uudistaja