Ka lühiajaline kokkupuude glüfosaadiga – ka meil väga levinud tavalise umbrohumürgi komponendiga – süvendab hiirtel Alzheimeri tõvele iseloomulikke muutusi ja kahjustab aju pöördumatult, kirjutab Terviseleht.

Inimese aju on uskumatult kohanemisvõimeline organ, mis on sageli võimeline paranema isegi suurtest traumadest. Kuid esimest korda näitab uuring, et isegi lühike kokkupuude tavalise herbitsiidiga võib aju püsivalt kahjustada. 

Uues murrangulises uuringus näitasid Arizona osariigi ülikooli teadur Ramon Velazquez ja tema kolleegid Translational Genomics Research Institute’ist (TGen), et herbitsiidi glüfosaadiga kokku puutunud hiirtel tekib märkimisväärne ajupõletik, mida seostatakse neurodegeneratiivsete haigustega. Leiud näitavad, et aju võib olla herbitsiidi kahjustavatele mõjudele palju vastuvõtlikum, kui seni arvati. Glüfosaat on üks levinumaid herbitsiide, mida kasutatakse kogu maailmas.

Glüfosaat põhjustab Alzheimeri tõbe, ärevust ja enneaegset surma

Uuring, mis ilmus ajakirjas "Journal of Neuroinflammation", tuvastab seose glüfosaadiga kokkupuute hiirtel ja närvipõletiku sümptomite ning Alzheimeri tõvega sarnase patoloogia vahel. See uuring jälgib nii glüfosaadi kõrvalsaaduste olemasolu kui ka mõju ajus kaua pärast kokkupuute lõppu, näidates mitmeid püsivaid ja kahjulikke mõjusid aju tervisele.

Glüfosaadiga kokkupuude põhjustas hiirte seas ka enneaegset surma ja ärevusele sarnanevat käitumist. See kordab teiste uurimiste tulemusi, kus närilised glüfosaadiga kokku puutusid. Lisaks avastasid teadlased, et need sümptomid püsisid ka pärast 6-kuulist taastumisperioodi, mille jooksul kokkupuudet glüfosaadiga polnud.

Lisaks näitas uurimine, et glüfosaadi kõrvalsaadus – aminometüülfosfoonhape – kogunes ajukoesse. See tekitab tõsist muret, sest see kemikaali on inimesele väga ohtlik. 

Aju on glüfosaadi suhtes haavatav

“Meie töö kasvatab info hulka, mis tõstab esile aju haavatavust glüfosaadi suhtes, ” ütleb Velazquez. “Arvestades kognitiivsete funktsioonide languse suurenemist vananevas elanikkonnas, eriti maakogukondades, kus kokkupuude glüfosaadiga on suuremahulise põllumajanduse tõttu tavalisem, on tungiv vajadus põhjalikumate uurimistööde järele selle herbitsiidi mõju kohta.”

Velazquez on ASU Biodisaini Instituudi ASU-Banner Neurodegeneratiivsete Haiguste Uurimiskeskuse teadur. Esimene autor Samantha K. Bartholomew on doktorikandidaat Velazquezi laboris. Uuringus osalesid teised ASU kolleegid ja kaasautor Patrick Pirrotte, Translational Genomics Research Institute (TGen) dotsent ja Californias asuva City of Hope Comprehensive Vähikeskuse teadur.

Ka glüfosaadijääkidega toit on tervisele ohtlik

Põllumehed ja teised põllumajanduses töötavad inimesed puutuvad suurema tõenäosusega glüfosaadiga kokku sissehingamise teel või nahakontakti teel. Lisaks näitavad uued leiud, et glüfosaadijääke sisaldava toidu söömine võib olla tervisele ohtlik. Enamik arenenud maades elavaid inimesi on oma elu jooksul glüfosaadiga kokku puutunud.

“Loodan, et meie töö juhib edasist uurimist glüfosaadiga kokkupuute mõjude kohta, mis võib viia selle pikaajalise ohutusteabe uue läbivaatamiseni ja võib-olla tekitada arutelu teiste meie keskkonnas levinud toksiinide üle, mis võivad mõjutada aju,” ütleb Bartholomew.

Meeskonna leiud põhinevad varasematel ASU uuringutel, mis näitavad seost glüfosaadiga kokkupuute ja neurodegeneratiivsete häirete suurenenud riski vahel.

Kemikaal läbib vere ja aju vahel olevat kaitsebarjääri, kahjustades aju

Eelmine uuring näitas, et glüfosaat läbib hematoentsefaalbarjääri – kaitsekihi, mis tavaliselt takistab potentsiaalselt kahjulike ainete ajju sattumist. Kui glüfosaat ületab selle barjääri, võib see mõjutada ajukude ja näib soodustavat närvipõletikku ning muid kahjulikke mõjusid närvifunktsioonile.

Ametkonnad peavad teatud glüfosaadi taset inimeste jaoks ohutuks, kinnitades, et kemikaali imendub kehasse minimaalselt ja eritub peamiselt muutumatul kujul. Hiljutised uuringud, sealhulgas käesolev, näitavad aga, et glüfosaat ja selle peamine metaboliit aminometüülfosfoonhape võivad organismis püsida ja aja jooksul ajukoesse koguneda, tekitades küsimusi olemasolevate ohutuslävede ja selle kohta, kas glüfosaadi kasutamine on üldse ohutu.

Umbrohumürk võib rohkem kahju tekitada kui umbrohi

Glüfosaat on maailmas enimkasutatud herbitsiid, mida kasutatakse põllukultuuride, sealhulgas maisi, sojaubade, suhkrupeedi, lutserni, puuvilla ja nisu puhul. Alates glüfosaadi suhtes tolerantsete põllukultuuride kasutuselevõtust (geneetiliselt modifitseeritud nii, et neid võib glüfosaadiga töödelda) 1996. aastal on glüfosaadi kasutamine hüppeliselt kasvanud ja seda kasutatakse peamiselt põllumajanduses.

Laialdase kasutuse tõttu leidub kemikaali kogu toiduahelas. See püsib õhus, see koguneb pinnasesse, seda leidub pinna- ja põhjavees.

Vaatamata sellele, et EPA peab seda ohutuks, klassifitseerib Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur glüfosaati “võimalikuks kantserogeeniks” ning uued uuringud, sealhulgas käesolev uuring, osutavad selle võimalikule rollile neurodegeneratiivsete haiguste süvenemisel, aidates kaasa sellistele patoloogiatele nagu need, mida on täheldatud Alzheimeri tõve korral.

Seda mürki on kõikjal

Taimedes põhjustab glüfosaat asendamatute aminohapete tootmiseks üliolulisi reaktsioone. Kuid selle mõju ulatub kaugemale umbrohust, mõjutades negatiivselt imetajate bioloogilisi süsteeme, mida näitab selle püsivus ajukoes ja selle roll põletikulistes protsessides.

“Herbitsiide kasutatakse kogu maailmas laialdaselt ja kõikjal,” ütleb Pirrotte, uuringu vanemautor. “Need leiud rõhutavad, et paljud kemikaalid, millega me regulaarselt kokku puutume ja mida varem peeti ohutuks, võivad põhjustada terviseriske.”

Millal on glüfosaati ohutu kasutada? Pole sellist aega ega kohta!

Teadlased oletasid, et glüfosaadiga kokkupuude põhjustab kontrollhiirtel närvikoe põletikku ja halvendab Alzheimeri tõvega hiirte närvipõletikku, põhjustades kõrgenenud amüloid-β taset ja tau patoloogiat ning halvendades ruumilist tunnetust.. Amüloid-β ja Tau on peamised valgud, mis on Alzheimeri tõve klassikalised diagnostilised markerid. Nende valkude kogumid häirivad närvide talitlust ning on otseselt seotud mälukaotuse ja kognitiivsete funktsioonide langusega.

Katsed viidi läbi 13 nädala jooksul, millele järgnes kuuekuuline taastumisperiood. Peamine metaboliit, aminometüülfosfoonhape, tuvastati nii normaalsete kui ka transgeensete Alzheimeri tõvega hiirte ajus. Transgeensed hiired on geneetiliselt muundatud kandma geene, mis põhjustavad neil vananedes Alzheimeri tõvega sarnaseid sümptomeid. See võimaldab teadlastel uurida haiguse progresseerumist ja mõju kontrollitud laboritingimustes.

Ohutut glüfosaadi annust pole

Teadlased katsetasid kahte glüfosaadi kokkupuute taset: suurt annust, mis sarnaneb varasemates uuringutes kasutatud tasemetele, ja väiksemat annust, mis on lähedane inimestele praeguse lubatud annuse piirile.

See väiksem annus põhjustas ikkagi kahjulikke mõjusid hiirte ajudele – isegi pärast seda, kui kokkupuude oli lõppenud kuid tagasi. Enamik ameeriklasi puutub glüfosaadiga kokku iga päev ja need tulemused näitavad, et isegi lühike periood võib põhjustada neuroloogilisi kahjustusi.

Glüfosaat põhjustas põletikumarkerite kõrgemat taset ajus ja veres isegi pärast taastumisperioodi. See pikaajaline põletik võib põhjustada neurodegeneratiivsete haiguste, sealhulgas Alzheimeri tõve progresseerumist, mis näitab, et isegi ajutine kokkupuude glüfosaadiga võib põhjustada püsivaid põletikulisi protsesse, mis mõjutavad aju tervist.

Kokkupuude glüfosaadiga on oluline terviseprobleem

Andmed näitavad, et kokkupuude glüfosaadiga võib olla inimeste jaoks oluline terviseprobleem.

“Meie eesmärk on tuvastada keskkonnategurid, mis aitavad kaasa kognitiivse languse ja neurodegeneratiivsete haiguste levimuse suurenemisele meie ühiskonnas, ” ütleb Velazquez. “Selliste tegurite avaldamisega saame välja töötada strateegiad kokkupuute minimeerimiseks, parandades lõpuks kasvava vananeva elanikkonna elukvaliteeti.”

Kommentaar
Kahjuks pikendas EL 2023. aastal suurkorporatsioonide survel glüfosaadi kasutusluba EL-is kuni 15. detsembrini 2033, vaatamata sellele, et enamus riike olid selle vastu. Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Madalmaad, Belgia ja Luxembourg on glüfosaadi kasutust oluliselt piiranud, Eesti aga paraku mitte. Paljud maad on üritanud glüfosaadikasutusele keeldu panna, kuid on suurkorporatsioonide survel pidanud keelust loobuma. Glüfosaat on väga paljude taimemürkide koostisosa – kõige tuntuim neist on Roundup, aga ka Rodeo, Barbarian, Taifun jt. Eesti suurim vastuhakk glüfosaadi kasutusele algas aastal 2016 Erakond Eestimaa Rohelised petitsiooniga "Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata.. Glüfosaadi kasutust on tänu sellele Eestis piiratud, kuid mitte keelatud.

Originaalartikkel.

Veel artikleid glüfosaadi kahjulike mõjude kohta Bioneeris:

• Glüfosaat rikub linnu tervise
• Uuring: pestitsiidide jääke leiti enamikest proovivõtukohtadest
• Glüfosaatide keskkonnamõju - kas on põhjust muretsemiseks?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta