Emal, isal ja teistel lähedastel on oluline roll laste hoiakute kujundamisel rahaga ümber käimisel, viitab Cambridge ülikoolis hiljuti valminud uuring. Nii omandavadki lapsed umbes seitsmendaks eluaastaks vanemate igapäevast rahaga majandamist jälgides üldise arusaama rahast.
Veelgi enam, vanemate hoiakud ja käitumismustrid – nii positiivsed kui negatiivsed – võtavad lapsed oma täiskasvanuellu kaasa. Selleks, et laps tulevikus oskaks rahaga vastutustundlikult ümber käia, on vaja nii vanemate head eeskuju kui ka koolist ja kodust saadavat praktilist infot igapäevaste rahaasjade korraldamiseks.
Kuidas ja millal käitumine ja harjumused lastel kujunevad?
Nelja-viie aastaselt mõistavad lapsed, et poest kauba ostmiseks on vaja raha, kuid nad ei pruugi mõista, et erinevad rahatähed ja mündid on erineva väärtusega.
Seitsmeaastased saavad üldjuhul aru, et poest saab sularahaga maksetes vahetusraha tagasi siis, kui müüjale antud rahatähe väärtus on suurem ostetud kauba väärtusest. Niisiis mõistab suurem osa lastest raha väärtust ja oskab raha lugeda.
Seitsmeaastased lapsed on võimelised planeerima, kuid ei tee vahet igapäevaeluks vajalike asjade ja ilusate-toredate, kuid tegelikult ebavajalike asjade vahel. Küll aga saavad nad aru, mida tähendab raha teenimine ja mis on palk.
Kuidas õpetada lapsele rahaga ümber käimist?
Lapsed õpivad nii teiste inimeste tegevusi jälgides kui ka ise tegutsemise, olgu siis mängu või päris elusituatsioonide kaudu. Üks rahaga seotud elulistest tegevustest on näiteks poes käimine. Lapsega toidupoe külastamine on küll aeganõudev ja vahel närvesöövgi, kuid mõnikord võiks selleks spetsiaalselt aega võtta.
Näiteks anda lapsele väiksem summa raha ja õigus otsustada, mida ta selle eest ostab. See õpetab valikuid tegema ning annab mõista, et kõike meelepärast ei ole võimalik saada ning suuremate ostude jaoks on vaja raha koguda. Veidi vanema lapsega saab vaadata kaupade hinnasilte, võrrelda erinevate kaupade hindu ja kogust, arutleda, kas soodsam oleks osta väiksem või suurem pakend jne.
Kui laps kogub raha suurema ostu jaoks, olgu selleks siis mõni mänguasi või tehnikavidin, võib eesmärgi ja vajamineva rahasumma visualiseerida. Näiteks kui soovitav asi maksab 20 eurot, võib lasta lapsel joonistada paberile kümme münti, millest igaühe väärtus on 2 eurot. Kui esimesed 2 eurot on hoiupõrsasse kogunenud, saab laps paberil oleva mündi ära värvida ning nii seni, kuni soovitud 20 eurot on koos.
Selleks, et laps saaks aimu erinevatest ametitest ja tasust, mida erinevate tööde tegijatele makstakse, võiks rääkida näiteks pereliikmete tööst ja selle eest saadavast palgast.
Isiklik kokkupuude rahaga tuleb lapsel taskuraha saades ja ühtlasi kaasneb kohustus õppida sellega majandama.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
