Maavalla koda ootab hiite sõpru laupäeval, 29.11. kl 12 - 15 Tartusse Vanemuise tn 42 Eesti Kirjandusmuusemi saali, kus toimub esmakordne tunnustamissündmus Hiie vägi. Sündmuse naelana kuulutatakse välja Hiie sõbra nime pälvinu ja antakse talle üle Hiie sõbra kirves. Samuti tutvustatakse fotovõistluse Maavalla hiied 10221 tulemusi ja autasustatakse võitjaid. Piduliku sündmuse pillilugude ja laulude eest hoolitseb Lauri Õunapuu sõpradega ning lavajuhiks on Merle Jääger. Sündmus on avalik ja tasuta.

Mitte kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole säilinud nii palju iidseid looduslikke pühapaiku ja nendega seotud tavad ja väärtused pole jõudnud kaasaega sedavõrd elavalt kui Maavallas. Hiite sõbrad on hoidnud hiisi põlisrahva heade tavade vaimus, on varjanud pühapaiku võõraste eest või on astunud otse ja julgelt pühapaikade kaitseks välja läbi pikkade okupatsioonisajandite. Võimud on hiite sõpru jälitanud, hukanud, karistanud ja taga kiusanud või parimal juhul maha vaikinud. Kuigi hiied on Eesti põliskultuuri ja identiteedi erakordselt oluline osa, on nende saatus jäetud praegugi eeskätt eraisikute või ühenduste hooleks.

Tuhanded inimesed on andnud allkirja pöördumisele, milles paluvad Maavalla hiite rahulejätmist.

Viimasel aastakümnelgi on mitmed hiiepaigad pääsenud hävingust üksnes tänu hiiesõprade meelekindlusele ja väsimatule ühiskondlikule tööle. Tammealuse hiis jäi erakätesse andmata, Purtse hiiemäele ei ehitatud uusasumit, Kunda hiiemäele ei ehitatud tuuleparki, Kautjala Taaritammemägi pääses tee-ehitusest, Paluküla hiiemäele pole seni ehitatud puhkekeskust. Tänu hiiesõpradele on need pühad paigad säilinud ja jäänud avatuks kõigile.

Kuid meie maa ja rahva jaoks olulisi teeneid osutanud inimesed on jäänud avaliku tunnustuseta. Et austada eeskujuväärivalt ja vankumatult esivanemate pühapaiku hoidnud inimesi, asutas Maavalla koda Hiie sõbra aunimetuse.

Fotovõistluse Maavalla hiied 10221 eesmärk on jäädvustada pühapaikade ilu ja valu ning pöörata avalikkuse tähelepanu nendega seotud väärtustele ja muredele. Porikuu lõpuks esitas 29 inimest võistlusele 102 pilti, millel on jäädvustatud 52 hiit ja muud looduslikku pühapaika.

Oma erakordse ohustatuse poolest erinevad ajaloolised looduslikud pühapaigad kõikidest teistest mälestiste rühmadest Eestis. Teada olevast enam kui 2500 hiiest ja muust ajaloolisest looduslikku pühapaigast vähem kui viiendik kuulub riikliku kaitse alla. Nendegi puhul ei kaitsta pühapaika kui sellist - vaimse kultuuripärandi hoiuala. Samuti hõlmab muinsuskaitse sageli vaid osakest pühapaiga maa-alast. Suurema osa pühapaikade täpsed asukohad, piirid ja säilinud kultuuripärandi seisund on valdavalt teadmata. Pühapaikade asukohtade viimaste mäletajate suremise ja arendustegevuse tõttu pühapaigad kaovad jäädavalt või saavad kahjustada.

Aastatepikkuse töö tulemusena kinnitati käesoleval kevadel looduslike pühapaikade erakorralisteks päästetöödks mõeldud riiklik arengukava. Selle varal alustas Tartu ülikoolis tegevust looduslike pühapaikade keskus. Paraku on Kultuuriministeerium otsustanud järgmisest aastast sisuliselt arengukava rahastamise lõpetada. Kultuuriministri samm tähendab sisuliselt otsust hävitada paljud iidsed pühapaigad enne kui seal olevad vaimse ja materiaalse kultuuripärandi väärtused on inventeeritud.

Hiie sõbra lehekülg
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=2882&op=lugu

Fotovõistluse lehekülg
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=2883&op=lugu

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta