Täna kirjutab Bioneer joogiveega seotud eksiarvamustest.

Päevas peaks jooma vähemalt 8 klaasi vett.

Veevajadus on otsestes seostes toitumisharjumustega. Kui joote ka teed ning kohvi, sööte suppi ja puuvilju, ei ole mingit vajadust nii suure koguse vee järgi. Mõnede arvamuste kohaselt liigne vesi hoopis koormab neerusid ja südant.

Mineraalvesi on suure mineraalsoolade sisaldusega.

On olemas ka väga madala mineraalsoolade sisaldusega mineraalvett (ca 20mg/l), mis sarnaneb pigem destilleeritud veele.

Vett ei tohi juua toidu juurde, kuna see aeglustab seedimist.

Seda ei ole teaduslikult tõestatud. Kõige parem on alustada lõunasööki kas liha- või köögiviljasupiga, mille ekstraktiivained soodustavad seedenõre eritumist. Magu vajab vett toidu seedimiseks, kuid seda saab ta ka keha veevarudest. Toit sisaldab samuti vett. Tähtis on juua piisavalt, kuid joomise aeg on inimese enda valida.

Külm vesi on termogeensete omadustega, mistõttu selle joomine aitab kaalust alla võtta.

Arvamus, et vesi aitab kiirendada ainevahetust ja kulutada kaloreid ei pea paika. Energiat kulub ainult vee soojendamiseks keha sisetemperatuurini, aga see energiahulk on tühine.

Rohke vee joomine peletab nälga.

Vesi imendub maost väga kiiresti, aga näljatunne ei kao.

Destilleeritud vee rohke joomine aitab puhastada organismi.

See võib ohustada tervist, kuna destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel tungib vesi rakku, rakud paisuvad ning võivad kahjustuda.

Vanade inimeste veevajadus on tunduvalt väiksem kui noortel.

See ei pea paika. Vanematel inimestel on vähenenud hoopis janutunne. Eakate ohutu jookidena tarbitava vee ülempiir on 1,5 liitrit päevas. _________________________________
Allikas: T. Liebert „Toitumine: müüdid ja tegelikkus“, Adelante Koolitus, 2008.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta