Värskest analüüsist „HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel“ nähtub, et Eestis on kokku diagnoositud enam kui 8000 HIVi nakatunut ning igal aastal lisanduvat 400 uut juhtu on võimalik tööandjate panuse abil vähendada.

Poliitikauuringute keskuse Praxise analüüsi andmetel on HIVi nakatunud enamasti tööealised inimesed ning seetõttu on ka nende mõju majandusele ja ettevõtetele suurem. Aastatel 2000-2010 on HIViga seotud haigestumiste ning surmade tõttu jäänud inimestel elamata summaarselt 20 475 eluaastat.

Kui seni on üle poole HIVi nakatunutest moodustanud peamiselt kuni varastes kahekümnendates noored, siis nüüd on kasvamas ka uute nakkusjuhtude arv üle 29-aastaste elanike seas. Seetõttu peaksid tööandjad pöörama suuremat tähelepanu ka varasele haiguse avastamisele.

Nakatunute arvu kasvamisega viimase kümne aasta jooksul on seotud ka majanduslik koormus, mis hõlmab lisaks kaudsetele kuludele ka riiklikku ennetustegevust, antiretroviirusravi ning –ravimitega  seotud kulusid. Kui jätta välja ennetustegevusega seotud kulud, siis on aastas ligi 400 uue nakkusjuhu lisandumisel kulud nakatunu kohta umbes 5330 eurot - nii lisandub igal aastal riigi kuludesse 2,1 miljonit eurot.

Analüüsi teostanud Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi märgib, et HIVi hinnanguline kahju oli perioodil 2000-2010 kokku 188 miljonit eurot. “Ennetuse, antiretroviirusravimite, ravikulude ja kaotatud eluaastate tekitatud kahju põhjal on konservatiivne hinnang HIViga kaasnenud majanduslikule koormusele 2010. aastal 44,8 miljonit eurot - umbes sama palju kulus haigekassal I poolaastal ravimite kompenseerimisele.” lisab Paat.

Nakatunu, kellel on HIV varakult avastatud ja kes käib regulaarses kontrollis ning saab vajalikku ravi, ei tekita tavaliselt keskmisest töötajast suuremaid kulusid, kuna tema haigus on kontrolli all ning töövõime säilib 100%. Need töötajad, kes pole aga oma nakkusest teadlikud või on diagnoosi teada saanud väga hilja, jäävad aga järjest haigemaks ning võivad töövõimest kaotada kuni 50%, olles vastuvõtlikumad erinevatele haigustele ja puududes seetõttu ka rohkem töölt. Juhul, kui HIV ja ravivajadus on diagnoositud viis aastat pärast nakatumist, mil inimese töövõime on vähenenud 25% võrra, võib keskmise palgaga töötaja HIVi nakatumine minna madalama töövõime tõttu maksma aastas 2 375 eurot.

Koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” eestvedaja ja Terve Eesti SA tegevjuhi Keit Fomotškini sõnul ongi tänane peamine väljakutse selles, kuidas piirata HIVi levikut tööealise elanikonna seas. “Tööandjate panus HIV-epideemiaga võitlemisel on üha vajalikum, kuna HIV levib järjest enam heteroseksuaalsel teel ning 25-49-aastaste ehk kõige paremas tööeas olevate inimeste seas. Otsene mõju tööandjaile ilmneb töövõime languse ja sellest tekkiva kulu näol. Tööandjate ülesanne on tõsta oma töötajate ja nende lähedaste teadlikkust HIVsse nakatumise viisidest, motiveerida töötajaid end testima ning anda seeläbi otsutav panus nakatumise vähenemisse tööealise tavaelanikkonna seas,” lisas Fomotškin.

Analüüsi rahastas koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu” ning teostas poliitikauuringute keskus Praxis. Esmaesitlus toimus 14. mail kell 10.00 Radisson Blu Hotell Tallinna konverentsiruumis St.Petersburg.

Koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ koondab ettevõtteid, kes panustavad HIV-epideemia peatamisse Eestis. Koalitsiooni kuulub hetkel 11 tööandjat: Swedbank, Nordecon, TNS Emor, Hill&Knowlton, Johnson&Johnson, TBWA\Guvatrak, Coca-Cola, Radisson BLU Hotell Tallinn, Rimi Eesti, Boehringer Ingelheim Eesti filiaal ja Meedius. Rohkem infot koalitsioonist leidub www.hooli.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta