"Panin eile õhtul lapsele valmis pudru tegemise asju, sest tema on hommikul esimene, kes süüa tahab. Jätsin kopsiku kõrvale Tartu Milli tatrahelveste paki, kuna neid helbeid on kõige lihtsam teha ja see puder meeldib kogu perele. Ühtlasi vaatasin üle meie pudruhelveste sahtli:  mida on, mis on otsa saamas ja kas saan asju paremini paigutades saavutada sahtli parema sulgumise. Selgus, et saan. Nimelt võin lahti teha mitu erinevat pudruhelveste pakki ja valada sama tootja samad tooted ühte pakki kokku. See tähendab, et ostan poest pootühja pakendi," kirjutab Bioneeri lugeja Eva Roos. Teda häirivad tootjad, kes müüvad ostjale liiga suure pakendi. Lugege ja mõelge kaasa!

Liiga suur pakend ärritab mind väga erinevatel põhjustel. Sageli toon oma asjad poest ära seljakotis või käe otsas või isegi kui käin autoga, siis sada kotti on sada kotti. Pooltühjad ja mõttetult suured pakendid raiskavad tarbetult ruumi minu poekotis. Kodus raiskavad need tühjad pakendid ruumi minu köögis. Liiga suure pudrupaki korral on keeruline hinnata putrumaterjali seisu - pakkide hulga järgi on justkui piisavalt helbeid, aga sisu järgi selgub, et pole. Pole nõmedamat asja, kui keeta hommikul kiirustades kahte erinevat putru, sest ühest värskelt avatud pakist ei piisa tervele kambale. Tekib veel üks mõttetu pakend, mille käitlemise pärast pean võimlema.

Elan uues elamurajoonis ja prügi sortimisega pole siin lihtne - kõik läheb ühte kohta. Seetõttu pean ise rohkem vaeva nägema ja see juba praegu on paras jama.  Olen harjunud oma prügi võimalikult hästi sortima. Korjan eraldi näiteks pakendi, paberi ja klaasi. Vanas kodus sain viia need vastavasse prügikonteinerisse kodumaja juures. Nüüd viin neid avalikesse konteineritesse suuremate poodide juures. Elektroonika jäätmeid (vanad laadijad ja laste mänguasjadest mootorid jms) viime jäätmejaama. Ravimeid anname tagasi apteeki. Kanga- ja tekstiilijääke tekib mul kodus palju: õmblen keskmisest rohkem ja lastest jääb meeletult järgi kulunud sokke ja lontis kummiga sukkpükse ning muud, mida teisele ringile ei saada. Väga tore on, et neid saab viia H&M poodidesse, ehkki see, mis neist seal saab, on veidi kahtlane. Umbes pool aastat olen eraldi korjanud ka orgaanilisi jäätmeid (välja arvatud kondid ja kalarapped), mida tänu tikutoosisuurusele aiale on mul võimalik komposteerida.

Eelkõige on mul kahju ressursist, mis kulub liiga suurte pakendite tootmisele. Halb on selle kõige juures, et mul pole poes tegelikult valikut, sest kõik tootjad käituvad samamoodi. Näiteks ka Veski Mati paneb oma pudruhelveste pakid vähem täis kui võiks. Ja teiseks, toode on põhimõtteliselt ju hea! Tahaksin osta Eesti tootja asju. Pudru on siin lihtsalt käepärane näide. Ka minu jogurtipakk on pooltühi. Plastpakendi raiskamine häirib isegi rohkem, sest pooltühja pappkarbi ümbertöötlemine või lagunemine pole nii suur probleem.

Laste mänguasjad on eriti õudne raiskamise teema. Eesti toodetest meenub näiteks Lotte doomino, kus 2/3 karpi on tühi. Liiga suures karbis on peaaegu kõik pusled, suurem osa lauamänge, konstruktorid, klotsid jne.

Mul on 3 last, seega mänguasju on palju. Olen läinud seda teed, et ostan asjadele uusi karpe, mis on ruumiefektiivsemad. Näiteks puslesid pakin ühte karpi kokku, kasutades erinevaid suletavaid kotte, sest muidu ei mahu need laste tuppa ära. Paljudele asjadele (näiteks legodele) olen üldse ostnud plastkarbi, kuhu saab panna eraldi sulgetavate kottidega komplekte või kõik kokku valada, mis on meie peres populaarsem valik.

Sama teema on ravimitega. Ostsin lastele vitamiine, purgi eest küsiti 14 raha ja 3/4 purgist oli tühi. Miks ei võiks neid  vitamiine pakendada väiksemasse purki?

Tahan, et mul oleks võimalik poes valida, kas ostan tootja meelest atraktiivsema pooltühja pakendi või mugava kompaktse pakendi, kuhu pole jäetud tühja ruumi.  

Jätsin Tartu Milli Facebooki lehele ka kommentaari koos pildiga ja kavatsen hakkata jätma avalikke arvamusi tühjade pakendite kohta kõigile tootjatele. Üksi olen hüüdja hääl kõrbes, aga kriitiline mass mõistlikke tarbijaid võiks midagi oluliselt muuta. Kommentaarist Facebooki postitusele ilmneb, et tootja järgib tarbija käitumist, kuna tarbija arvab, et suurem pakk on rohkem toodet ning enamus inimesi ei vaata kilo hinda. Mina vaatan!

Ülepakendamine on massides, sest näha inimesi juba kiletatud kurke ladumas väikesesse kilekotti, mis kassas läheb suuremasse kilekotti, on igapäevane asi. See on jabur.

Et mitte lõpetada kirudes, siis Omniva on loonud väga hea eeskuju säästvalt pakendades. 

Leidsin ka paar kirjatükki, mida võiks uuesti meenutada:

• 5 põhjust, miks pakenditele rohkem tähelepanu pöörata
• Kui suur mõju on pakendil meie meeltele ja otsustele?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta