Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuris SEI-Tallinn 2008. a kevadel ja suvel, missugused ökomärgisega tooted on Eesti turul, kes neid siia toovad ja siin müüvad, kas ja kuidas on need tooted kauplustes teistest eristatavad ja millised on nende hinnad võrreldes märgiseta toodetega. Teemast kirjutab Agnes Jürgens Keskkonnaministeeriumist.
Keskkonna üheks olulisemaks mõjutajaks on tooted-teenused. Tänu keskkonnateadlikkuse tõusule pöörame oma valikutes üha enam tähelepanu sellele, millist mõju mingi toote tootmine, lettidele toimetamine, kasutamine või äraviskamine keskkonnale avaldab.
Valikute tegemist lihtsustab tootel olev teave. Usinamad tarbijad loevad koostist ja/või jälgivad märgiseid. Märgiseid on aga palju ja erinevaid – kohustuslikud ja vabatahtlikud, usaldusväärsed ja vähem usaldusväärsed, kolmanda osapoole kinnitatud ökomärgised ja isedeklareeritavad märgid, ohutus-, mahe- ja energiamärgised jne.
Loe lähemalt
Keskkonnamärgised ja Mis on ökomärgis?
Eestis pakutakse enim luigemärgisega tooteid
Keskkonnaga seotud märgistest peetakse kõige usaldusväärsemaks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardile vastavaid I tüüpi ökomärgiseid. Eesti turul on neist tuntumad Põhjamaade Luik, Euroopa Liidu Lilleke ja Saksamaa Sinine Ingel. Peamiselt neid uuring käsitlebki. Kuid lisaks jälgiti veel selliseid tunnustatumaid keskkonnamärgiseid nagu Öko-tex (tekstiiltoodetel), FSC (puittoodetel), Energy Star (elektriseadmetel), Hea Keskkonnavalik jms. Ei vaadeldud mahemärgiseid ja ISO II tüüpi (isedeklareeritavaid) märgiseid.
Uurimustöö käigus suheldi ca 60 ettevõttega (sh jae- ja hulgimüüjad, maaletoojad, tootjad, tootja esindajad Eestis). Tooterühmadest vaadeldi paber-, puit- ja tekstiiltooteid, puhastusvahendeid, värve, seadmeid jms.
Uuringu tulemusel selgus, et Eestis müüdavatel toodetel olevatest ökomärgistest esineb kõige enam Põhjamaade luigemärgist (leiti 150 toodet). Järgneb EÜ Lilleke (45 toodet) ning Saksamaa Sinine Ingel (17 toodet).
Kõige enam on ISO I tüüpi ökomärgisega tooteid paber- ja puhastusvahendite tooterühmades, vähem ehitus- ja tekstiilitoodetel ning energiat tarbivatel seadmetel. Kahe viimase tooterühma puhul on põhjenduseks see, et tekstiiltoodetel on levinud Öko-texi märgis, mis on spetsiaalselt mõeldud tekstiiltoodetele ning seadmetel on populaarne Energy Stari märgis.
Ökomärgistega tooted on müügil hüper- ja supermarketites, lähipoodides, spetsialiseerimata peamiselt tööstuskaupu müüvates ettevõtetes, spetsialiseeritud üldehitusmaterjalide kauplustes, kontoritarvete, büroo- ja arvutitehnika kauplustes, kuid saadaval ka otse maaletoojatelt, kes teostavad ka jae- ja hulgimüüki.
Mis maksab ökomärgisega toode?
Oluliseks argumendiks keskkonnahoidlike ja ökomärgisega toodete ostmisel on hind. Küsitlused on näidanud, et ligi pool tarbijatest on valmis ostma keskkonnasõbralikku toodet, kui see on kuni 10% märgiseta tootest kallim. 10% tarbijatest on valmis seda tegema juhul, kui toode on 20% kallim.
Üldjuhul ongi ökomärgisega tooted kallimad, kuid mitte alati. Kõrgema hinna põhjuseks on see, et märgise kasutamisõiguse saamiseks peab tootja maksma riigilõivu ning aastamaksu. Tihti tuleb tellida laborianalüüse (nt värvid, puhastusained) ja enamuse tooterühmade puhul on vaja kasutuskõlblikkuse testi. Ka mõjutavad hinda keskkonnahoidlikumad koostisained ja materjalid, mis võivad olla kallimad. Lisaks on oluline ökomärgisega toote müügiedu – mida rohkem toodet ostetakse, seda enam langeb tootmiskulu. Näiteks mõni märgisega pehmepabertoode on isegi odavam kui märgiseta toode, kuna pakkumine on suur. Samas ei tohi unustada, et ökomärgisega toode võib olla märksa vastupidavam või kontsentreeritum (nt puhastusvahendid), mis “kompenseerib” kõrgema hinna.
Ökomärgisega toode riiulil
Ökomärgis on visuaalne tähis, mis lihtsustab toodete hulgast valikute tegemist ja annab turueelise just keskkonnateadlikumate tarbijate seas. Seega on oluline, kuidas ökomärgisega toodet poelettidel, internetis jne esile tuua. Paraku on juhuseid, et klient ei saa märgise olemasolust teada, sest vastav info puudub nii tootel kui ka selle vahetus läheduses (poeriiulil). Selline olukord võib tekkida mööbli, kontoritehnika, põrandakatete ja tapeetide puhul (märgis on nt toote pakendil). Oleks hea, kui nende juurde pandaks infosildid vms, kus on viide ökomärgisele.
Enamasti ongi ökomärgisega tooted poeriiulitel teiste kaupadega koos, mis iseenesest on hea, sest tarbija otsib siiski toodet, mitte märki. Kuid selleks, et saaks valida ja üles leida ökomärgisega tooteid, tuleks neid teistest eristada. Tänu Eesti Rohelise Liikumise (ERL) korraldatud loodussõbralike toodete märgistamise kampaaniatele pandi paljudesse poodidesse ökomärgisega toodete juurde rohelisi kleebiseid. (ERL jätkab samasisulist kampaaniat ka tuleval aastal.) Ka ainuke EÜ ökomärgise kasutusõigusega Eesti tootja (Eskaro) on suuremates müügikohtades pannud üles toodet reklaamivad lipud.
Ökomärgisega toode Internetis
Internetimüügis või maaletoojate kodulehtedel eraldi info ökomärgisega toodete kohta üldjuhul puudub. Mõne ettevõtte kodulehel võib siiski jõuda juhusliku infoni märgise kohta (valdavalt toote pildi pealt), kuid info ei ole esitatud süstemaatiliselt. Mõne tootekirjelduse juures puudub pilt, mõnel pildil pole tootel märgist peal (kuigi reaalselt müüdaval tootel see märgis esineb).
Kuid nii mõnigi tootja, maaletooja ning jae- ja hulgimüüja on juba hakanud kodulehel pakkuma ökomärgisega toodete kohta teadlikult põhjalikumat infot.
Vaata ettekannet Ökomärgisega tooted
Ökomärgisega toodete tulevik Eesti turul
Eesti turul on mitmeid ökomärgisega tooteid, kuid need võiks kättesaadavamad olla. Maaletoojatelt ja müüjatelt küsiti, kas nad on valmis enam ökomärgisega tooteid turule tooma. Suhtumine oli üldiselt positiivne, kuid siiski veidi ettevaatlik. Kardeti, et turg pole valmis, et ökomärgisega tooted on liialt kallid ning tarbija pole veel piisavalt teadlik. Lisaks mainisid jae- ja hulgimüüjad, et pakkumisi ökomärgisega jms keskkonnahoidlikele toodetele on veel suhteliselt vähe.
Võib siiski väita, et Eesti tarbija on suhteliselt keskkonnateadlik, sh teadlik erinevatest märgistest toodetel ja valmis järele uurima märgiste tähendust, kui nad seda ei tea. Uuringu läbiviija leiab, et nii jae- ja hulgimüüjad kui ka maaletoojad kipuvad siiski Eesti tarbija keskkonnateadlikkust alahindama. SEI-Tallinna 2007. aastal korraldatud ulatuslik uuring näitab, et kolmandik Eesti elanikkonnast arvestab oma sõnul alati või peaaegu alati keskkonnaga, isegi kui see on tülikam või kulukam ning lisaks üle 50% teevad seda aeg-ajalt. Alati jälgib keskkonnamärgise olemasolu tootel 12% elanikkonnast, vahel teeb seda 34%.
Kui vaadata tavatarbija eelistusi ökomärgisega toodete seas, siis võib potentsiaali märgata eelkõige tooterühmades, mis on "ihule lähemal" (nt tekstiilitooted, jalatsid, beebitooted, kosmeetika, puhastustooted jne). Samas on tavatarbija kõige väiksem mõjutaja (keskkonnamõju mõistes), sest ostab tooteid väikeses koguses.
Märksa suuremat keskkonnamõju tekitab tarbimisega avalik ja erasektor. Kuna valdav osa ostudest on riigihanked, siis võiks ökomärgisega toode olla üheks hindamise vahendiks. Ökomärgise kriteeriume võib kasutada nt puhastusvahendite/puhastusteenuse, kontoritarvete ja -seadmete, ehitustööde, tekstiiltoodete hankimisel. Samuti on potentsiaali ökomärgisega toodete levimisel ettevõtete seas (nt seadmete, puhastusvahendite, mööbli, pabertoodete jms soetamisel).
Teenuste valdkonnas on potentsiaali nt turismisektoris. Vaatamata sellele, et Eestis on majutusasutuste seas laialt levinud Rohelise Võtme skeem, mahuvad turule veel ka EÜ Lillekese kriteeriumitele vastavad majutusteenused (välisturistide, sh keskkonnateadlike turistide osakaal üha suureneb).
Keskkonnaministeerium soovitab kõigil tarbijatel poeriiulitelt kaupa valides võimaluse korral eelistada ökomärgisega tooteid. Nii anname oma panuse loodushoidu ehk aitame säästa keskkonnarikkusi. Kaupmehed aga võiksid ökotoodete tellimisel ja turustamisel märksa julgemad olla. Ikka selle nimel, et keskkonnateadlikul tarbijal oleks ökotooteid hõlbus letilt üles leida.
Loe pikemalt:
Ökomärgisega toodete müüjate ja müügikohtade uuring
Vaata ka:
Uuring: Muutused Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuses
Ökomärgiste meelespea
Keskkonnajuhtimissüsteemid
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta