Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Katrin Juhanson selgitavad Bioneerile, kuidas teha vahet erinevatel keskkonnamärgistel.
Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Katrin Juhanson selgitavad Bioneerile, kuidas teha vahet erinevatel keskkonnamärgistel.
Informatsioon, mida esitatakse toote etiketil, sõltub sellest, milliste omadustega aineid ja millistes kogustes toode sisaldab.
Toodete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist reguleerib Euroopa Liidus eraldi määrus* ning vastavalt sellele peab iga toode, mis sisaldab ühte või mitut tervisele või keskkonnale ohtlikku kemikaali, omama märgistust, et teavitada tarbijat selle tootega kaasneda võivatest ohtudest ning anda instruktsioonid toote ohutuks kasutamiseks.
Näiteks oleme kõike märganud värvidel või puhastusvahenditel oranže ohusümboleid, mis hoiatavad meid erinevate ohtude eest. Sellised märgised toodetel on kohustuslikud.
Lisaks kohustuslikele hoiatavatele märgistele on väga palju erinevaid keskkonnamärke ja -deklaratsioone, mida tootjad võivad vabatahtlikult oma toodetele taotleda ning deklareerida. Selliste keskkonnamärgiste eesmärk on juhtida tarbijate tähelepanu toote soodsate keskkonnaaspektide kohta või tuua välja toote mõnda muud positiivset aspekti, mis eristab toote teistest samaväärsetest ning annab turueelise (loodusvarade tõhus kasutamine, keskkonna- ja tervisekaitse, energia sääst jne).
Keskkonnamärke ja –deklaratsioone on väga palju ning nendest aru saamine võib vähem informeeritud tarbijale päris keeruline olla. Kuid kuidas ära tunda usaldusväärseid märgiseid kõigest muust? Tootjate enda poolt välja töötatud märgised võivad olla eksitavad või koguni rohepesu ilminguks.
Mis on keskkonnamärgised?
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon jagab keskkonnaga seonduvad märgised kolmeksI tüüp: ökomärgised (ISO standard 14024) Peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. See on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav märgis. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele, ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või teenuse olelusringist. Ökomärgisega tooted on inimestele ja keskkonnale vähem kahjulikud, nad aitavad säästa meie tervist, kuna sisaldavad vähem ohtlikke koostisaineid. Keskkonnamärgised, mis keskenduvad toote või teenuse ühele kindlale keskkonnaaspektile (n. ei sisalda ohtlikke kemikaale, energia tarbimine, keskkonnasõbralikult saadud tooraine, jms). Kriteeriumid on väga ranged ning tooteid hindab erapooletu institutsioon. II tüüp: isedeklareeritavad märgised (ISO 14021) Tegemist on tootja või teenuse osutaja kinnitusega toote keskkonnasõbralike omaduste kohta. Üldjuhul kirjeldatakse toote või teenuse üksikut keskkonnaaspekti, näiteks energiakasutust, taaskasutatud materjali sisaldust vms (nt energiamärgis kodumajapidamisseadmetel). Isedeklareeritav märgis on vähem usaldusväärne, kuna esitatud teavet ei kinnita ega kontrolli sõltumatu institutsioon, kuid vajaduse korral peab tootja suutma esitatud teabe tõesust tõestad III tüüp: keskkonnateatised (ISO 14025) On tootja või teenuste osutaja vabatahtlikult koostatud deklaratsioon oma toote või teenuse omaduste kohta. Tegemist on mõnest leheküljest koosneva materjaliga, mis teavitab toote valmistamiseks vajaliku tooraine hankimisest, kasutatud materjalide koostisest, energiakasutusest, tootest tulenevatest heitmetest, toote keskkonnamõjust jms, andmata sealjuures hinnangut toote omaduste kohta. Teatises toodud teave põhineb toote või teenuse olelusringi hindamisel, mille tõendab sõltumatu osapool. Erinevalt ökomärgistest on keskkonnateatis kasutatav kõikide toodete ja teenuste puhul. Teatise võib koostada nii tooraine, tooteahela komponentide kui ka lõpptoote kohta. Kui ökomärgised on põhiliselt mõeldud tarbijatele, siis keskkonnadeklaratsioonid on mõeldud eelkõige äripartneritele. |
Näide märgistusest, mis keskendub toote ühele aspektile, on Eesti Allergialiidu märgis. Nende spetsialistide poolt uuritakse kõiki koostöötooteid enne koostöö alustamist ja vastava märgise andmist. Märgis antakse toodetele, mille koostisosade hulgas puuduvad allergiat põhjustavad ained nagu näiteks lõhna- ja värvained või sünteetilised säilitusained. Märgis on Allergialiidu logoga ja tekstiga „Eesti Allergialiit soovitab!”
Miks keskkonnamärgiseid on nii palju erinevaid?
Rahvusvaheliselt tunnustatud ökomärgisega tooted on tõendatult keskkonna- ja tervisesõbralikumad. Maailmas on palju erinevaid ökomärgise andmise skeeme. Enamik neist on riigisisesed (Saksamaa, Hollandi, Kanada jt märgised), mõni on regionaalne. Kõige tuntumad regionaalsed märgiseskeemid on Põhjamaade ökomärgis Luik (Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Islandis antav märgis) ning Euroopa Ühenduse ökomärgis Lilleke.
Tuntumatest ökomärgistest on Bioneer ka varem kirjutanud:
Millised keskkonnamärgised toodetel näitavad, et toode sisaldab vähem ohtlikke koostisosi?
 www.oeko-tex.com |
Antud märgis antakse erinevatele tekstiilidele, mis on läbinud sõltumatu testi ning mis kinnitab, et tekstiil ei sisalda ohtlikke kemikaale, mis võivad kahjustada inimeste tervist. |
 www.ecocert.com |
Kosmeetikatoodete keskkonnamärgis. Kontrollib GMOsid, parabeene, fenoksüetanooli, nanoosakesi, silikooni, PEG, sünteetilisi lõhnaaineid ja värve, loomadelt saadud koostisosade (v.a. loomulikul teel loomadelt saadud – piim, mesi, jms) kasutamist. Pakendi biolagunevus ja taaskasutus. Mägise saamiseks tuleb kasutada mahepõllumajanduslikult kasvatatud taimseid koostisosi. |
 www.natrue.org |
Kosmeetikatoodete keskkonnamärgis. Kinnitab, et toode ei sisalda sünteetilisi lõhna- ja värviaineid; ei sisalda naftasaadustel põhinevaid aineid (parafiinid, PEGid jne). Ei ole tehtud loomkaitseid. |
 www.icea.info |
Erinevatele toodetele ja teenustele antav märgis (n. toit, kosmeetika, puhastusvahendid, tekstiilid, turism, jne). Erinevad märgised kosmeetikatoodetele, mis kinnitavad, et toode ei sisalda ohtlikke kemikaale ning koostisosad on looduslikku päritolu. |
 www.kontrollierte-naturkosmetik.de |
Kosmeetikatoodetele antav märgis „BDIH – Certified Natural Cosmetics“, mis kinnitab, et koostisosad pärinevad taimedelt ning on kasvatatud kontrollitud tingimustes; toote valmistamisel ei ole läbiviidud loomkatseid. |
Kasutatud allikad:
- A Guide to Environmental Labels – for Procurement Practitioners of the United Nations Systems (2009)
- www.envir.ee
- www.seit.ee
*Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus - (EÜ) nr 1272/2008
Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni detsember 2014.
Vaata Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".
Vaata ka ohtlike ainete rubriigi sisukorda.
Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
