Linnaaktivist Teele Pehk ja sotsioloog Peeter Vihma kirjutavad ERR-i portaalis, et kohalike elanike soovidest teadlikke pika ajalooga piirkonnaühendusi ja asumiseltse pealinna arengu planeerimisel huvitatud isikutena ignoreerimine kahjustab kõige rohkem praegust linnavalitsemise süsteemi ennast.    

"Ehkki paljud on kuulnud "Tallinna positiivse programmi" koostamisest, siis vähesed teavad, et samal ajal on väljatöötamisel linna arengukava, millega pannakse paika pealinna arengusuunad aastateks 2014-2020.

Markantseks teeb sellise kahekihilise planeerimise asjaolu, et suure reklaamkampaania abil läbi viidav positiivne programm ei kohusta linnavõimu mitte millekski, aga arengukava on nii linnaeelarve kui ka eurorahade taotlemise alus ehk seaduse kohaselt kõige olulisem linna arengut suunav dokument", kirjutavad Pehk ja Vihma.

Pealinna asumiseltsid saatsid aprilli lõpus linnavalitsusele ühispöördumise, millega püüdsid selgeks teha positiivse programmi läbipaistvust, kaasatute ringi ja tehtud ettepanekutest moodustuva dokumendi õiguslikku vormi. Linnavalitsuse ametlik vastus ei ütle sisuliselt midagi. Nende asjaolude kohta ei ole asumiseltsid saanud vastuseid ka positiivse programmi seni toimunud ümarlaudadelt ja konverentsidelt.

"Samal ajal toimub Tallinna kõige tähtsama dokumendi – arengukava – kibekiire koostamine. Kui vaadata arengukava koostamise algust, siis linnavolikogu määruse "Tallinna arengudokumentide menetlemise kord" kohaselt toimub arengukava koostamine vastavalt volikogu kehtestatud lähteülesandele. Aga sellist dokumenti pole aktivistidel õnnestunud linna kodulehelt leida ega ka järelepärimise tulemusel saada", tõdevad autorid.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 2 kohaselt avalikustatakse arengukava ja selle muutmise eelnõu enne selle vastuvõtmist volikogus valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Tallinna linna põhimääruses § 71 lg 7 on kirjas: "Linnavalitsuse poolt määratud ametiasutus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse ja avalikustab arengukava eelnõu Tallinna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks". 

Arengukavade osakonnast järele pärides selgus, et Tallinna arengukava 2014-2020 koostamise ajal polegi avalikke arutelusid toimunud. Kuidas saab ülelinnalise arengukava puhul see seadusega ette nähtud ülioluline etapp ununeda?

"Vägisi jääb mulje, et positiivse programmi kaasamispalagan on vaid suitsukate Tallinna arengukava 2014-2020 eelnõule, mida tahetakse linnavolikogus kehtestada huvitatud isikuid ignoreerides. Niimoodi võeti linnaelanikelt võimalus arvamust avaldada, kas tõesti on miljoneid eurosid maksvat propagandameediat või golfiväljakut rohkem vaja kui näiteks korras teid, lasteaedu või näiteks tasuta munitsitpaalhambaravi", kirjutavad Pehk ja Vihma.

Täispikkuses arvamuslugu on loetav ERR-i portaalist: uudised.err.ee/index.php?06281361

Linnaidee algatus keskendub Tallinna asumiseltside ja linnavalitsuse koostöö parandamisele avalike linnaeluseminaride, asumiseltsidele mõeldud töötubade ning uue koostöö mudeli kokkukirjutamise kaudu. Algatust veab Linnalabor ja selles osaleb üle 10 Tallinna aktiivse asumiseltsi. Lähemalt saad lugeda www.linnaidee.ee.