„Lisaks loomade heaolu puudulikkusele karusloomafarmides on Eesti kontekstis oluliseks probleemiks ka farmidest väljapääsevad mingid, kes kohaliku Euroopa naaritsa asurkonda hävitavad. Seetõttu tulebki olukorrale läheneda laiahaardeliselt, esmalt valdkonda kaardistades ning siis keelustamise võimalikkusest rääkides,“ kommenteeris ümarlaua arutelu organisatsiooni Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Annika Lepp on seisukohal, et riik peab vastu võtma otsuseid rebase- ja mingifarmides toimuvate süsteemsete rikkumiste ja loata tegevuse peatamiseks. „Lisaks loomakaitseseaduse ja karusloomade pidamise määruse rikkumistele ei täideta ka Loomatauditõrje seadust. Näiteks Karjaküla farmil pole pärast paarikümneaasta pikkust tegutsemist endiselt sõnnikuhoidlat. Jääb küsimuseks, kas määrused on täitmiseks või on tegu pelgalt paberimäärimisega,“ märkis Lepp.

„Mul on hea meel, et tänasel ümarlaual räägiti ka eetilisusest. Ka siis, kui farmid täidaksid kõiki määrusi, oleks metslooma puurielu endiselt loomuvastane,“ ütles Loomakaitsekeskuse Kuulikodu juht Kadri Taperson. „Ka Veterinaar- ja Toiduameti esindaja nõustus, et puuriloomal ei ole võimalik liigiomast elu elada,“ lisas ta.

Karusloomakasvandused on keelustatud Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Austrias, Sloveenias, Bulgaarias ja Hollandis. Osaline keeld on jõustunud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. Arutelud toimuvad sel teemal mitmes Euroopa riigis, näiteks Soomes ja Belgias.