Rahvusvaheline loomakaitseorganisatsioon Animal Defenders International (ADI) ja MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus taunivad asjaolu, et 12. detsembril Eestis esilinastuvas filmis “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” kasutatakse väärkoheldud tsirkuseelevanti.

Videomaterjali elevandi väärkohtlemisest Briti tsirkuses avaldas ADI juba 2009. aastal. Filmis üles astuvat elevanti nimega Vana Mana ning tema kaaslasi Sonjat ja Delhit peksid nii nende treener kui ka hooldaja.

ADI kinnitusel lahkusid elevandi treenerid peale materjali ilmsikstulekut Suurbritanniast. Krooniliselt lonkav Delhi suri, kuid Vana Mana ja Sonja on siiani sunnitud tuuritama Euroopas oma väärkohtlejast omaniku Lars Hölscheriga. ADI teatel kasutab nende treener varjunimesid nii enda kui ka elevantide puhul.

Eelmisel aastal sunniti Vana Mana ja Sonja (kelle nimed olid sel hetkel juba Ghandi ja Baby) esinema kohalikus tsirkuses Cirkus Skott. Kui avastati elevantide päritolu, teatas Circus Skott, et ei kasuta enam kunagi tsirkuses metsloomi. 

Eestis on Loomuse kinnitusel Põllumajandusministeerium ette valmistamas eelnõu, mis keelustab üksnes teatud metsloomade nagu suurte kaslaste, elevantide ja ahvide kasutamise tsirkuses. Samalaadne ettepanek tehti ka Suurbritannias, kuid valitsus saatis selle tagasi eesmärgiga keelustada kõikide metsloomade kasutamine tsirkuses.

Nii ADI kui ka Loomus on seisukohal, et sõltumata liigist, ohustab tsirkus loomade heaolu, nende vangistamine on möödapääsmatu ja füüsiline väärkohtlemine igapäevane.

ADI President Jan Creamer märgib, et kuigi “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” esitleb end kui komöödiafilmi, pole elevandi väärkohtlemises midagi naljakat. “Eksperdid nõustuvad, et metsloomade kasutamine meelelahutustööstuses tekitab loomadele kannatusi,” ütleb Creamer ja kutsub kõiki, kes loomadest hoolivad, boikoteerima sedalaadi meelelahutust ja kõnealust filmi.  

Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp loodab, et üha enam riike, kaasaarvatud Eesti, võtavad vastu otsuse keelustada loomade kasutamise meelelahutuses. “Kuid keelust olulisemgi on jõudmine arusaamiseni, et loomade ekspluateerimine pole meelelahutus,” lisas Lepp.

ADI uuringuraport elevantide kasutamisest Briti tsirkuses 2009. aastal.