MTÜ Eesti Roheline Liikumine teeb kingituse kõigile keskkonnateemadel kaasamõtlevatele inimestele, pakkudes jaanuarikuu kolmapäevadel võimalust heita pilk globaalse maailma erinevatele probleemsõlmedele.

Ühiskonna arengut käsitletakse tihti üheselt positiivses võtmes ja üleilmastumist kui positiivset mõju ühiskonnale. Valitud filmid diskuteerivad globaliseerumise üle ning annavad põhjuse meeldivaks mõtteharjutuseks - milline on meie roll selles protsessis. Olgu teemaks Hiina keskkonnaaktivistid, Keenia tulbikasvatajad või ookeanidel seilavad konteinerlaevad, on just inimesed filmide kangelased ja antikangelased.

Kõigil filmiõhtutel avatud õiglase kaubanduse kohvik. Pakume enne ja pärast filmi sooja jooki ja toredat seltskonda.

Eesti Roheline Liikumine on 1988. aastal asutatud keskkonnaorganisatsioon, mille sisuline tegevus toimub kahel suunal: keskkonnapoliitika ja keskkonnateadlikkus. Liikumise tegevus põhineb suuresti liikmete algatusel ja vabatahtlikkusel. 


Filme näidatakse Kumu Kunstimuuseumis. Sissepääs on tasuta. Levitage infot ka headele sõpradele! Filmide kohta saab lisainfot KumuDokumentaali kodulehelt kumu.poff.ee

11.01 kell 18:00 Blooming Business / Õitsev äri

Režissöör Ton van Zantvoort Holland, 2009, 52 miutit.

Holland on oma lillede poolest kuulus. Lisaks tulpidele imporditakse sinna ka laevatäite kaupa roose Aafrika lillefarmidest. Romantilise lillelõhna taga luurab aga midagi palju jubedamat.

Oma poeetilises dokfilmis näitab hollandlane Ton von Zantvoort igapäevaelu Keenia suurimas "lillelinnas" Naivashas. Naivasha järve ümber ehitatud lillefarmides töötavad tuhanded inimesed allpool igasuguse inimväärikuse ja toimetuleku piiri. Saab selgeks, et 400 miljardise aastakäibega äri põhineb tegelikult orjandusel: elu Naivashas iseloomustavad inimõiguste puudumine, keskkonnakuriteod, reostatud vesi, olematud ohutusreeglid ja isegi vägistamine.

Hääbuva järve kaldal üritavad kohalikud endist moodi edasi elada, aga see muutub iga päevaga üha võimatumaks. Julge sammuna on režissöör kauni fassaadi taha peituva koleduse avalikkuse ette tirinud ja näidanud, et lilledel võib lisaks argisümbolismile olla ka teine tähendus.

18.01 kell 18:00 Rainmakers / Vihmategijad

Režissöör Floris-Jan van Luyn Holland, 2010, 73 minutit.

Lihtsa klassikalise jutustamisstiiliga dokumentaalfilm rabab oma südika sisuga, sest filmi lugu on tähtis ja üllatavalt aus. Üllatav seepärast, et see tuleb totalitaarsest, kuid majanduslikult mühisevast Hiina rahvavabariigist. See on riik, mille keskkonnakaitse põhimõtted pole teadaolevalt just maailma eesrindlikumad. Me näeme Pekingi ja Changsha saastatud õhku, Qiantangi jõe räpast vett ja üha laienevat Tengeri kõrbe, mis kokku räägib sümboolse loo nn vihmategijaist, kes vanade sootsiumite šamaanide kombel püüavad hoida tasakaalu ülemise ja alumise ilma, taeva ja maa vahel.

See tugev Floris-Jan Van Luyni film räägib neljast vapustavalt julgest keskkonnaaktivistist, kes püüavad kiirelt areneva majandusega riigis koputada natukenegi oma riigi loodusest hoolivale südametunnistusele. Vaatamata raskustele, mõistmatusele ja ka tagakiusamistele, jätkavad nad tegutsemist ning nende vaikides sooritatud protestid saavad tänu filmile õigustatult jõulise ja hääleka üldistusvõime. See on inimlik ja mitmekihiline film, mis ei kasuta ainult mustvalget üldistuspilti, vaid maalib elupilte sujuvate üleminekutoonidega.

25.01 kell 18:00 The Forgotten Space / Unustatud ruum

Režissöörid Allan Sekula & Noël Burch Holland, Austria, 2010 116 min.

Allan Sekula ja Noël Burchi auhinnatud dokumentaalfilm räägib põhjaliku süvitsiminekuga loo globaliseeruvast maailmast. Filmitud on üle maailma keskendudes peamiselt neljale sadamalinnale, Rotterdam, Los Angelses, Hong Kong ja Bilbao ning nende omavahelisele ühendustele.

Üleilmastumise teemat avavaks lähenemisnurgaks on valitud maailmamerel toimuv transpordisüsteem, mis on selles esseistlikus dokfilmis justkui erinevaid kultuure kokku ühendavaks lõimelõngaks. Tsiteerides filmitegijaid endid: "Filmi teemaks on globaliseerumine merel, see on meie modernse maailma nn. "unustatud ruum". Filmi eelduseks on, et ookean on jäänud tähtsaimaks globaliseerumise paigaks: mitte kuskil mujal pole globaalse kapitalistliku süsteemi peataolek, vägivald ja võõrdumine paremini portreteeritavad. Aga kõik see pole iseenesest selge ja seepärast tuleb antud probleemile läheneda kui puzlele või müsteeriumile." Tõepoolest, hiiglaslikud kaubakonteinerid on tegelikult ju kõikjal, nad on nagu anonüümsed ilmetud kirstud mis sisaldavad justkui nähtamatute töötajate kaupu ning liiguvad aeglaselt ühest maailma äärest teise.

Meie ees on pigem globaalse industraliseerumise ohtude (või juba tagajärgede?) eest hoiatav, kui seda ülistav film, kuid ometi on see industriaalne süsteem üles filmitud nõnda kaunilt, et seda võib tegelikult pidada ka omamoodi kauniks globaalpoeesiaks. 'Unustatud ruum' võitis Orizzonti eriauhinna 2010.a. Veneetsia filmifestivalil ning zhürii põhjendas oma otsust filmist järgnevalt: "Eeposlik sissevaade ja ajakohane analüüs globaalse kapitalismi näidendist. "Unustatud ruum" on parim näide esseistlikust ja poliitilisest kinost, mis loob keerulise maali nii võimsate pildikujundite kui sõnaga."