Märtsi alguses toimuvatel Riigikogu valimistel aitab õiget valikut teha loomade eestkoste organisatsiooni Loomus koostatud valimiskompass.

Loomus saatis kõikidele Riigikokku pürgivatele kandidaatidele järgnevad küsimused:

• Kas Eestis peaks ilutulestiku laskmine ja pürotehnika müük olema rangelt piiratud?
• Kas Eestis peaks kehtestama nimekirja loomaliikidest, keda võib lemmikloomana pidada?
• Kas loomade seksuaalne väärkohtlemine peaks olema loomakaitseseaduse põhjal määratletud looma suhtes lubamatu teona?
• Kas Eestis peaks olema vibujaht keelustatud kõigile loomadele?
• Kas keskkonda kahjustavad toidugrupid (liha- ja piimatooted) peaksid olema Eestis kõrgemalt maksustatud? *

Valimiskompassi veebilehel saab kandidaate sorteerida ringkondade ja nimekirjade kaupa. Kandidaadi nimele klikates saab näha nii tema vastust (jah/ei/ei ole seisukohta) küsimustele kui ka täpsustavat kommentaari, mille kandidaadid saavad soovi korral jätta. Küsimusi aitasid Loomusel välja töötada Varjupaikade MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Vegan Selts. 

Kahjuks peab tõdema, et loomade õigused ja hea elu erakondade valimisplatvormidesse enamasti ei mahu, nii ka seekord. Loomus tänab valimiskompassile tänaseks vastanud Riigikokku kandideerijaid ning kutsub ka teisi sama tegema. Küsimustele vastamine annab igale kandidaadile võimalusi oma seisukoht esitada ja ka igal valijal loomasõbralik otsus teha.

“Inimesed kasutavad loomi ära väga paljudes eluvaldkondades ja tihti väga võikalt või käituvad loomade suhtes lihtsalt hoolimatult ja vastutustundetult. Loomad elavad Maal meiega koos, mitte meie jaoks ning ka neil peab olema koht ja võimalused oma liigikohast elu elada. Seda suunda tahakski järjest enam ka poliitilistes otsustes ja seadusloomes näha,“ rõhutas Loomuse valimiskompassi ja loomade õiguste teema tähtsust Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

Küsimustele on vastanud juba ligi 300 kandidaati, andmeid uuendatakse lehel iga paari päeva tagant. Kui sulle huvipakkuv kandidaat pole veel küsimustele vastanud, tuleta talle meelde, et ta ka kompassi küsimustele vastaks. 

* Et küsimuste tausta avada, lisas Loomus iga küsimuse juurde ka selgituse:

Ilutulestik on traumeeriv paljudele loomadele, nii meie lemmikutele kui ka metsloomadele. See tekitab neile palju stressi, mis võib panna nad käituma ettearvamatult ja tekitada neile tõsiseid tervisekahjustusi. Traumeeriv võib see olla ka paljudele inimestele, näiteks sõja eest põgenenud inimestele. Lisaks on ilutulestik keskkonnakahjulik, sest tekitab nii õhureostust kui prügi, ning ilutulestiku peale kulub palju raha, mida saaks kasutada oluliselt otstarbekamalt. Lähemalt saab lugeda siit.

Eestis on keelatud pidada loomi, kes on püütud vabast loodusest, samas ei ole piirangut loomaliikidele (v a mõned võõrliigid, keda on keelatud pidada terves Euroopa Liidus). Lemmikloomaks võib võtta iga looma, kes on sündinud vangistuses, olgu tegemist kasvõi lõviga. Kui lemmikloomade müük ja pidamine oleks reguleeritud läbi lubatud liikide nimekirja (positiivse nimekirja), oleks loodud selge arusaam ja raamistik, milliseid loomi üldse on mõislik inimest, looma ja loodust arvestades pidada. Positiivne list tagab, et iga nimekirjas oleva looma puhul on analüüsitud nii looma heaolu, ohtu keskkonnale looma põgenemise korral, ohtu inimeste tervisele kui ka looma pidamiskeerukust. Kui aga relevantseid andmeid pole võimalik leida, tuleks loom nimekirja mitte lisada. Lähemalt saab lugeda siit.

Hetkel on Eestis seksuaalvahekord loomaga nö “hall ala”, sest otseselt lubatud ei ole, aga keelatud ka mitte. Seksuaalselt kasutatakse ära sisuliselt kõiki loomi. Kõige levinumad, keda seksuaalselt ära kasutatakse, on koerad, neile järgnevad hobused ja põllumajandusloomad nagu veised, kitsed ja sead. Vähesemal määral kasutatakse roomajaid, metsloomi, kasse, linde ja muid loomi. Tavaliselt elab ohvrist loom koos pilastajaga. Kui zoofiil oma kalduvusi internetis ei avalikusta, siis on raske  tegevust tõestada. Lähemalt saab lugeda siit.

Vaatamata Eesti loomakaitsjate selgele vastuseisule, on 2013. aastast alates Eestis lubatud vibuga väikeulukeid jahtida. Ent vibuga jaht ei ole tulirelvadega võrreldes kuidagi efektiivsem ja vibu eeldab jahimehelt looma ääretult täpset sihtimist. Tegemist on väikese huvigrupi kannatusi põhjustava meelelahutusviisiga, mis ei lähtu loomade heaolust. Vibujaht on ebaseaduslik enamikus Euroopa riikides. Lähemalt saab lugeda siit.

Loomaliha- ja piimatooted ning ka paljud teised loomse päritoluga toidud on märkimisväärsete kasvuhoonegaaside heitkoguste, samuti reostuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ning maa- ja veekasutuse allikaks. Lähemalt saab lugeda siit (inglise keeles).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta