Riigikogu keskkonnakomisjoni ja kultuurikomisjoni eilsel ühisistungil oli arutuse all looduslike pühapaikade kaitsmine ja uurimine ning valdkonna arengukava 2008- 2012 täitmine.
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja kultuurikomisjoni eilsel ühisistungil oli arutuse all looduslike pühapaikade kaitsmine ja uurimine ning valdkonna arengukava 2008- 2012 täitmine.
- Bioneeri uudised
- Toimetas Bioneer.ee
- 14. juuni 2011
- Foto autor: Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Istungile olid kutsutud erinevate ministeeriumite ja ametkondade ning pühapaikade kaitsmise ja uurimisega seotud institutsioonide esindajad.
Keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase sõnul eeldab looduslike pühapaikade kaitse ja uurimine vastavate ametkondade tihedat koostööd ja ka konkreetseid muudatusi seadustes.
Lukase kinnitusel tuleb jätkata valdkonna arengukavas „Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade uurimine ja hoidmine 2008-2012“ püstitatud eesmärkide täitmist.
„On vajalik, et vastavad ministeeriumid töötaksid välja ja valmistaksid ette arengukavast tulenevad ja looduslike pühapaikade kaitset kindlustavad seadusemuudatused,“ ütles Lukas.
Keskkonnakomisjoni esimehe hinnangul peaksid kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium arendama ajalooliste looduslike pühapaikadega seotud tegevuste koordineerimisel igakülgset koostööd. Muinsuskaitseametil ja keskkonnaametil tuleks aga kaaluda võimalusi Maardu hiie kui pühapaiga raiekeelualuse territooriumi laiendamiseks ja rahaliste vahendite leidmiseks, lahendamaks võimalikke vaidlusi maaomanikega.
Tänasel istungil osalenud pooled osutasid tõsiasjadele, et arengukava täitmine on takerdunud, ja seda peamiselt majanduskriisiga tekkinud alarahastamise, kuid ka õigusliku ebamäärasuse tõttu. Sellest tulenevalt on looduslike pühapaikade väljaselgitamiseks suudetud teha välitöid ja koguda pärimusi vaid paaris kihelkonnas, kuigi arengukava näeb ette umbes ühe kolmandiku Eesti territooriumil inventeerimist 2012. aastaks ning vastava andmebaasi loomist.
Probleemiks istungil osalenute hinnangul on ka see, et looduslikud pühapaigad on seaduse mõistes defineerimata ja nendega tegelemine langeb mitme ametkonna pärusmaale. Samuti pole selge, milline on erineva valdkonna teadlastest ja spetsialistidest koosnev looduslike pühapaikade ekspertnõukogu õiguslik pädevus ja mil määral peavad ametkonnad nõukogu arvamusega arvestama.
Istungil osalesid kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudi vanemteadur Heiki Valk, Maavalla Koja juhatuse liige Andres Heinapuu, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik jt
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta