Lõuna-Eestis Kiidjärve lähistel, täpsemalt kauni Taevaskoja radadel asub Maarja Küla. See pole mingi tavaline küla. Endise Haavassaare nimelise talukompleksi kuus hektarit on koduks vaimupuudega noortele vanuses 18-30 eluaastat. Siin proovivad nad erinevalt passiivsetest hooldekodudest aktiivselt iseseisva eluga toime tulla. Hooldatavate ja hooldajate asemel võib Maarja Küla seltskonda nimetada sõpruskonnaks. Seda küla on aastaid juhatanud Ly Mikheim. Küsisime Ly käest, kuidas Maarja Külal läheb.

Kuidas sündis Maarja Küla idee?

Maarja Küla idee sündis aastaid tagasi Tartu Maarja Kooli õpetajate ja lastevanemate ühise mure ajel – mis saab lastest edasi pärast kooli lõpetamist. Piirid olid lahti ja vaatamas oldi käidud erinevates riikides puuetega inimeste elukorraldust ning eeskujuks sai Norras asuva Vidaraseni küla ülesehitus. Kuna üks-ühele ei anna kunagi midagi üle kanda, siis Maarja Küla on eestindatud variant.

Kuidas Te Maarja Küla enda jaoks avastasite? Kaua Te juba Maarja Külaga tegelete?

Mina töötan Maarja Külas alates 2003.aasta suvest. Olen Tartu Ülikoolis õppinud eripedagoogikat ning aastaid töötanud erivajadustega laste koolides. Vahepeal asusin tööle eraettevõttesse, mis polnud üldse seotud puuetega inimestega. Sattudes lugema 2003.aasta Postimehest kuulutust, et Maarja Külla otsitakse juhatajat. Tundsin, et igatsen tagasi erialalisele tööle ja otsustasin kandideerida. Maarja Külast üldisemas plaanis teadsin juba varemgi.

Te olete kunagi öelnud, et Maarja Küla on arenemise usku. Mida see tähendab?

Areng on pidev protsess ja see kehtib absoluutselt iga inimese kohta. Meie (pean silmas Maarja Külas töötavaid inimesi) usume tõesti, et iga oskust on võimalik arendada. Tihtipeale on arenguks seegi, kui oskus ei unune ega kao. Maarja Küla tervikuna silmas pidades võime öelda, et see on nagu Tallinna linn, mis kunagi päris valmis ei saa. Me võime valmis ehitada hooned, kuid sisu ehk elukorraldus jääb arengusse ja muutumisse. Me ise õpime iga päev uusi nippe, uusi lähenemisi ja püüame neid oma igapäevatöös kasutusele võtta. Sedaviisi olemegi arenemise usku - nii külaelanike arengut kui ka puuetega inimeste elukorraldust laiemalt silmas pidades.

Milline on Maarja Küla korraldus? Milliseid töid külaelanikud teevad?

Maarja Külas elab hetkel 45 inimest, neist 32 erivajadusega noort, 9 kaaselanikku ehk töötajat ning 4 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest. Maarja Külas elatakse võimalikult tavaelu sarnast elu. Siin peab igaüks ise hakkama saama oma igapäevaelu korraldamisega. Pole meil kokkasid ega koristajaid, majahoidjaid ega saunakütjaid. Kõigi nende tegemistega saavad meie elanikud kaaselanike poolse abiga kenasti hakkama. Igaühel on võimalus ja kohustus olla köögitoimkonnas, töötada aias ja põllumaal, hoida korras oma tuba, maja, majaümbrust ja küla territoorium tervikuna. Maarja Küla on KODU, mitte pelgalt hoolekandeasutus.

Mis on Maarja Küla suurim pluss selle elanike jaoks?

Maarja Küla elanikud on ISE oma elu korraldajad, neil on võimalus igal hetkel kaasa rääkida olevikutegevustes ning tulevikuplaanides. Nende soove arvestatakse ning neid usaldatakse. Ma usun, et selline usaldus ja mõistmine on mõlemapoolne - meie elanikud hoolivad ja arvestavad ka kaaselanike ehk töötajate soovidega.

Kas vaimupuudega noore harjumine iseseisva eluga on väga vaevarikas tegemine või on see pigem omamoodi põnev avastusretk?

Iseseisvuse harjutamises on kõike - on vaeva ja hirmu, on kartusi ja tagasilööke, kuid kõige enam on üllatusi ja uhkust, kui millegagi hakkama saadakse, mida seni teha ei osatud või julgetud. Kindlasti on seal põnevust ja avastamisrõõmu, kui ainult näha ja tunda oskad!

Millist tulevikku Te külal näete? Kas plaanite luua veel samalaadseid külasid?

Juba praegu teame, et me oleme eeskujuks ja julgustuseks paljudele uutele alustajatele - Haraka Kodu Harjumaal, Meiela Küla Võrumaal, Maarja Päikesekodu Tartumaal ja kindlasti tuleb selliseid külasid veel mujalegi. Püüame neile kõigile olla abiks ja heaks nõustajaks.

Mis on Teie meelest hea elu?

Hea elu on iga inimese jaoks kindlasti erineva tähendusega. Meie ehk Maarja Küla inimeste jaoks on hea elu see, kus sinu soovidega arvestatakse. Sul on võimalus valikuid teha ning sind aktsepteeritakse sellisena, nagu sa oled.

Kas igaüks meist saab midagi ära teha, et vaimupuudega inimesed saaksid Eestis paremini hakkama?

Igaüks saab aktsepteerida, et erivajadusega inimesed on olemas. Nad ei ole ühiskonna heidikud ega heidikute järglased. Nad on loomulik osa meie ühiskonnast ja ma ei saa jätta siinkohal kordamata, et ühiskond on just nii tugev, kui tugevalt tunneb ennast oma tegemistes selle ühiskonna kõige nõrgem liige.

Kas Maarja küla saab mingil viisil nõu ja jõuga aidata ka?

Iga inimene saab tulla vaatama meie elukorraldust ning oma asjalike mõtete ja heade soovidega aidata muuta seda paremaks. Ka lihtsalt rahaline toetus on meie jaoks väga oluline, kuid tähtsamaks peame siiski mõistmist ja kaasalöömist meie tegemistes.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta