Mullu püstitati Eestis metsade uuendamisega käesoleva aastatuhande rekord. Eesti metsadesse istutati 38,6 miljonit taime, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa umbes 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga. Mullu ületas majandatava metsa juurdekasv Keskkonnaministeeriumi statistika kohaselt raiemahtu ligi 3 miljoni tihumeetri võrra ja koos looduskaitse all olevate metsadega ületas juurdekasv raiemahtu 5 miljoni tihumeetri võrra.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid märgib, et metsade uuendamine toob muutust Eesti metsade vanuselisse struktuuri ja täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel. Täna moodustab metsamaa 51% Eesti maismaa pindalast, kuid tervelt 40% puistutest on üle 60 aasta vanad.

„Oluline on mõista, et ka puudel on eluring ja mingis vanuses hakkavad nad surema. Metsade majandamine pikaajalise plaani järgi on tulevastele põlvedele tervete ja elujõuliste metsade pärandamise eeldus,“ ütleb Metslaid.

Ta lisab, et metsade uuendamine on oluline ka Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisel. Metsasektor on Eestis üks väheseid, mis seob süsinikku rohkem kui õhku paiskab. “Kõige intensiivsemalt seovad õhust süsinikku just noored ja keskealised hea tervisega metsad. Vanuse kasvades metsade elujõulisus ja haiguskindlus väheneb, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele looduslikele häiringutele ning ühes sellega hakkab metsade süsiniku sidumise võime paraku vähenema,” selgitab Metslaid.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on Eesti üks puhtama õhuga riikidest maailmas. Juba algklassides õpetatakse, et metsad on meie planeedi kopsud. „See väide vastab eriti hästi tõele tervete ja hästi hooldatud metsade puhul, kus on optimaalne puude liigiline koosseis, valguse ja vee kättesaadavus ning mulla toitainete sisaldus,“ selgitab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Mida vanemaks mets saab, seda suurem on oht, et see muutub vastuvõtlikumaks tormidele, seenhaigustele ja putukkahjuritele. Samuti võivad metsad majandamata jätmise korral muutuda kergesti süttiva materjali akumuleerumisel tuleohtlikuks. „Puud surevad, puit laguneb ja seotud süsinik eraldub tagasi atmosfääri. Metsapõlengute korral võib lühikese aja jooksul hävineda metsaökosüsteemi maapealne ja maa-alune biomass ning vabaneda sinna pika aja jooksul talletunud süsinik,“ kirjeldab Eelmaa.

Ta lisab, et vanemad metsad, kus puude suremus on võrdne nende juurdekasvuga ehk CO2 emiteerimine ja sidumine on tasakaalus, talitlevad süsinikuneutraalsete ökosüsteemidena. Kui aga vanemad metsad ei seo enam nii palju süsinikku kui emiteerivad, võivad nad muutuda süsiniku allikateks. „Metsaomanikul on metsi targalt majandades võimalik häiringuid ennetada, metsade süsiniku sidumise võimet suurendada ja seeläbi kliimamuutusi leevendada,“ rõhutab Eelmaa.

Selleks, et ka järeltulevad põlved saaksid nautida Eesti majandusmetsadest saadavaid hüvesid, on tähtis metsi õigel ajal uuendada ja hooldada. Muuhulgas tähendab see kaasa aitamist Eesti metsade vanuselise struktuuri tasakaalustamisele. „Metsadest rääkides saame tõmmata paralleeli rahvastikusündmustega. Kui rahvastikunäitajate puhul uurime, kas sündimus ületab suremust või sisseränne väljarännet, siis metsade jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb jälgida, et nende juurdekasv ületaks pikas plaanis raiemahtu. Selle eeldus on metsade mitmekesine vanuseline struktuur, mille tagamisele aitavad eelmisel aastal Eesti metsadesse istutatud 39 miljonit puud kaasa,“ ütleb Eelmaa.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta