Maa-amet müüs 2009. aastal 1581 kinnistut kogupindalaga 16 670 hektarit. Seega sai omaniku ja jõudis kasutusse üle 16 tuhande hektari maad, mis seni valdavalt söötis seisis. Riigieelarvesse laekus maamüügist kokku üle poole miljardi (539,7 miljonit) krooni.
- Bioneeri uudised
- Keskkonnaministeerium
- 4. veebruar 2010
Kokku pani Maa-amet mullu müüki 2475 kinnistut kogupindalaga 24 020 hektarit alghinnaga ligi 944 miljonit krooni. Enim kinnistuid – 1035, kogupindalaga 9741 hektarit – oli müügis Saare maakonnas, kus pakkumised laekusid 678 kinnistule (66 protsenti). Müügiedukus oli kõige kõrgem ehk 90 protsenti Hiiumaal, kus enampakkumisel olnud 20 kinnistust laekusid pakkumised 18-le. Hiiumaal müügis olnud kinnistute arv oli ka kõige väiksem. Madalaim müügiedukus ostja leidnud kinnistute arvu osas oli Pärnu maakonnas, kus müügis olnud 98 kinnistust laekus pakkumine 48 kinnistu ostuks, mis teeb müügiedukuseks 49 protsenti.
Vaata 
Riigimaa müük enampakkumisel ja Eesti kinnisvaraturg 2009. aastal (Raivo Vallneri ettekanne)
Rahalises väärtuses oli müügiedukus kõrgeim (115 protsenti) Järva maakonnas, kus enampakkumisel olnud kinnistute alghindade summa oli 31,6 miljonit krooni, ent pakkumiste summa kerkis kokku 36,2 miljoni kroonini. Madalaim müügiedukus oli Harjumaal (42 protsenti), kus müüdavate kinnistute alghindade summa oli ligi 547 miljonit krooni, ent pakkumisi laekus ligi 230 miljoni krooni eest.
Võõrandamiseks valitud ja pakkumise saanud kinnistud maakondade kaupa
| Maakond | Müüki pandud kinnistute arv (tk) | Müüdavate kinnistute kogupindala (ha) | Müüdavate kinnistute alghindade summa (kr) | Pakkumise saanud kinnistute arv (tk) | Kõrgeimate pakkumiste summa (kr) |
| Harju | 367 | 3703,8 | 546 979 855 | 187 | 229 614 074 |
| Hiiu | 20 | 152,4 | 2 547 000 | 18 | 2 205 614 |
| Ida-Viru | 54 | 197,6 | 27 024 400 | 28 | 13 717 104 |
| Jõgeva | 131 | 1426,6 | 29 661 700 | 105 | 33 650 119 |
| Järva | 170 | 1597,6 | 31 609 200 | 109 | 36 201 862 |
| Lääne | 141 | 1394,0 | 20 917 600 | 87 | 11 614 712 |
| Lääne-Viru | 112 | 1738,9 | 42 963 700 | 92 | 40 828 913 |
| Põlva | 44 | 196,0 | 4 250 100 | 32 | 3 485 970 |
| Pärnu | 98 | 1218,5 | 32 071 600 | 48 | 17 088 520 |
| Rapla | 131 | 1652,8 | 35 838 700 | 89 | 28 230 114 |
| Saare | 1035 | 9741,0 | 132 715 191 | 678 | 92 978 655 |
| Tartu | 90 | 453,8 | 23 420 200 | 52 | 16 208 274 |
| Valga | 30 | 160,1 | 4 288 900 | 15 | |
| Viljandi | 27 | 197,6 | 4 328 500 | 23 | 4 038 877 |
| Võru | 25 | 189,7 | 5 348 900 | 18 | 5 164 512 |
| KOKKU | 2475 | 24 020,5 | 943 965 546 | 1581 | 539 684 656 |
Allikas: Maa-amet
Maade sihtotstarbe järgi oli kõige rohkem enampakkumisel maatulundusmaa kinnistuid – 2095, kogupindalaga 23 774 hektarit alghinnaga ligi 544 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 1424 kinnistule kokku 16 597 hektari ulatuses ja summas 452,1 miljonit krooni. Müüdud kinnistute arvu arvestades teeb see müügiedukuseks 68 protsenti.
Elamumaad oli müügis 280 kinnistut (87,5 hektarit) alghinnaga ligi 166 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 126 kinnistule 42 hektari osas, summas 65,5 miljonit krooni. Müügiedukus on müüdud kinnistute arvu arvestades 45 protsenti.
Enampakkumised maa sihtotstarbe järgi
| Sihtotstarve | Enampakkumisel olnud | Pakkumised laekunud | ||||
| Kinnistute arv (tk) | Kogupindala (ha) | Alghindade summa | Kinnistute arv (tk) | Kogupindala (ha) | Kogusumma | |
| Elamumaa | 280 | 87,5 | 165 954 900 | 126 | 42,1 | 65 514 019 |
| Ärimaa | 61 | 79 | 123 074 200 | 18 | 5,6 | 14 744 890 |
| Tootmismaa | 38 | 79,6 | 79 555 600 | 13 | 25,8 | 7 289 225 |
| Maatulundusmaa | 2095 | 23774,2 | 543 960 846 | 1424 | 16596,7 | 452 136 522 |
| Sihtotstarbeta | 1 | 0,094 | 31 420 000 | 0 | 0 | 0 |
| Kokku | 2475 | 24020,5 | 943 965 546 | 1581 | 16 670,2 | 539 684 656 |
Allikas: Maa-amet
Võrreldes 2006. aastaga oli kinnisvaratehingute arv ja rahaline maht Eestis eelmisel aastal üle kahe korra väiksem. Seda arvestades on Maa-amet saavutanud maamüügil tubli tulemuse, täites riigi seatud rahalise ülesande 75-protsendiliselt.
Maa-amet müüs ja müüb ka edaspidi riigile kuuluvaid kinnisasju avalikel kirjalikel enampakkumistel, millest võivad osa võtta kõik isikud. Riigimaad saavad osta nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud. Oluline on rõhutada, et riigivara võib võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu eest (kui seadusest ei tulene teisiti). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Müügis olnud kinnistute alghinna leidmiseks kasutas Maa-amet tehingute andmebaasi andmeid või eksperthinnanguid.
Koos eelmisel aastal müümata jäänud maaga on riigil alles ligi 65 tuhat hektarit müügikõlblikku maad. Tänavu on kavas müüa 50 200 hektarit.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
