Maailma Looduse Fondi (WWF) avaldatud raporti kohaselt on oodata järgnevatel aastakümnetel olulist surve kasvu Läänemerele. Ainus lahendus olukorraga toimetulekuks on saavutada piiriülene koostöö ja sektoriülene integreeritud lähenemine meretegevustele.
Maailma Looduse Fondi (WWF) avaldatud raporti kohaselt on oodata järgnevatel aastakümnetel olulist surve kasvu Läänemerele. Ainus lahendus olukorraga toimetulekuks on saavutada piiriülene koostöö ja sektoriülene integreeritud lähenemine meretegevustele.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Eestimaa Looduse Fond
- 27. august 2010
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Maailma Looduse Fondi partnerorganisatsioonina juhib Eestimaa Looduse Fond (ELF) tähelepanu sellele, et ka Eesti merekasutuse probleem on planeerimatus. Siiani puudub üks ühtne õigusakt, mis moodustaks raamistiku merendusalaste või merekeskkonda puudutuvate tegevuste regulatsioonile - merekeskkonna kaitse seadus. Samuti peavad erilise tähelepanu all olema merelised kaitsealad ja merre planeeritavad suurrajatised, näiteks Saaremaa püsiühendus või meretuulepargid.
Ehkki mere ruumiline planeerimine on alles lapsekingades, kasvab surve merealasid majanduslikult kasutada väga kiiresti.
Ähvardab uudismaa hõlvamise kõige halvem stsenaarium, kus tormatakse kõike kõrvale jättes hõivama ehitamiseks mugavamaid pindu - madalamaid, rannikulähedasi alasid - mis sageli paraku ka elusloodusele või kohalikele inimestele kõige väärtuslikumad.
Näiteks soovib AS Eesti Energia püstitada tuuleparke Liivi lahte. Kas nii saadud energia ikka on roheline või on tegemist pigem rohepesuga, küsib Eestimaa Looduse Fond. See piirkond on üks tähtsamatest arktiliste merelindude peatus- ja läbirändealadest Eestis ja väga oluline ka Euroopa mastaabis.
Ka Saaremaa püsiühenduse juures on oluline anda põhimõtteline hinnang, kas piirkonda püsiühenduse ja teiste arendusprojektide (eelkõige tuulikuparkide) lisandumine võib tekitada keskkonnaseisundis pöördumatuid muutusi.
Samuti ei tohi unustada meretranspordiga seonduvalt, et ulatuslik merereostus on Eesti hädaolukordade analüüsi kohaselt oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked. Veelgi murettekitavam on ülemaailmne tendents ohtusid alahinnata ja kõike ilustada: just see on koht, kus avalikkus peab olema väga kriitiliselt valvas.
Mereline planeerimine pole oluline vaid keskkonnakaitselisest aspektist. Hiljutine Euroopa Komisjoni raport teatas, et parem meretegevuste planeerimine võib Euroopa vetes anda tulu 1,3 miljardi euro eest 2020 aastaks ja 1,8 miljardi euro väärtuses 2030. aastaks.
Lähemalt raportist: www.elfond.ee |
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta