23. ja 24. augustil toimus Soomes, Tampere ülikoolis järjelt neljas ülemaailmne kuivkäimlate teemaline konverents. Kahepäevase konverentsi peateemaks oli ökoloogiliste kuivkäimlate eestvedajad linna- ja maapiirkondades.
- Tarbimine ja tervis
- Tõlkis Peep Tobreluts, ainus täievoliline Eesti esindaja konverentsil
- 29. august 2012
- https://pixabay.com/photos/hygiene-toilet-role-paper-sanitary-4980555/
Arutleti kuivkäimlate kasutamise kultuuriliste, sooliste ja sotsiaalsete aspektide üle. Jutuks olid ka tehnoloogilised võimalused ning rakendused linnades: kuivkäimlate majandamise kasumlikkus ja turustamine, kuivkäimlate seos säästva arenguga, kuivkäimlate opereerimine ja hooldus, kanalisatsioon ekstreemsetes tingimustes.
"Vesivets ei pea olema ainus võimalus ja staatuse sümbol," ütles Mia O’Neill, kes on Rahvusvahelise Kuivkäimlate Assotsiatsiooni esindaja. „Maailmas pole umbes 2,5 miljardil inimesel juurdepääsu ohutule tualetile. Agulipiirkondades on väga levinud harjumus lasta kilekotti, mis seejärel visatakse lihtsalt prügimäele. Kliimamuutused põhjustavad üleujutusi ja põuda ning see muudab põhjavee kõrgust väga suures ulatuses, mistõttu toimiva kanalisatsiooni rajamine paljudesse maailma piirkondadesse on keeruline – põua ajal napib vett vesivetsu loputamiseks ning üleujutuse korral lakkab süsteem töötamast,“ ütles Mia O’Neill.
Avatseremoonial Tampere ülikoolis rääkis UNICEFi Rwanda esindaja Guy Mbayo Kakumbi, et ökosanitaarkaitse on elujõuline võimalus Saharast lõunasse jäävates Aafrika maades: „Maailma enamikes piirkondades kasutavad inimesed endiselt avatud roojamist, kuid lihtsa tehnoloogiaga, mida nimetatakse ökokäimlaks, saab jõuda nende inimesteni, kellel praegu korralik sanitaarolukord puudub." Kakumbi tunnistas, et on vaja läbi viia ka täiendavaid uuringuid, et ületada kultuurilised, soolised ja sotsiaalsed tõkked, mis takistavad välikäimlate kasutamist.
Paralleelselt rahvusvahelise konverentsiga toimus ühepäevane soomekeelne seminar kuivkäimlate ja halli reovee teemal ning ülikooli fuajees oli temaatiline näitus. Konverentsil osales 165 delegaati 46 riigist, soomekeelsel seminaril osales üle 80 osaleja.
Soome seminaril jäi kõlama mõtteviisi muutmise vajadus: nii inimeste arusaamadesse kui ka seadusandlikesse tekstidesse tuleb tuua luua seos jäätmetest kui toorainest. Me ei pea lõputult raiskama.
Kuivkäimla ja halli vee teemat käsitletakse järgmisena 15.-16. septembril Telliskivi loomelinnakus toimuval sündmusel Ökomäss.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
