Loodusvarade kasutus ja kliimamuutused nõuavad järjest teadlikumaid otsuseid. See on muutnud maateaduste tundmise olulisemaks kui kunagi varem. Eesti noored on end selles valdkonnas tõestanud nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Saatest „Rakett 69“ tuntud Tuuli Hanson ja Aaron Unt räägivad, kuidas maateaduste olümpiaad avardas nende maailmapilti ning õpetas mõistma meie planeedi toimimist nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

Tuuli ja Aaron on kogenud võistlejad – kahe peale kokku on nad osalenud rohkematel olümpiaadidel, kui jaksaks kokku lugeda. Lisaks on nad mõlemad edukalt esinenud telesaates „Rakett 69“. Eelmisel aastal maateaduste olümpiaadil nelja parima sekka pääsenuna esindasid nad Eestit rahvusvahelisel võistlusel ning tõid koju neli üheksast võidetud medalist.

Kevadeti toimuvale maateaduste olümpiaadile sattusid nii Tuuli kui ka Aaron üsna juhuslikult.

„Kui sain osalemiskutse, polnud ma kindel, kas see on minu teema. Maateadused ja geoloogia tundusid alguses võõrad, aga kui kuulsin, et olümpiaad langeb kokku kooli suusapäevaga, otsustasin registreeruda,“ meenutab Tuuli.

Reaalaineid armastav Aaron sai olümpiaadist teada ajalootunnis.

„Klassikaaslased rääkisid, et parimatel on võimalus sõita Hiina rahvusvahelisele võistlusele. See tundus nii äge, et panin end kohe kirja,“ meenutab ta. Täna tõdeb noormees, et maateadustega kursis olevad inimesed on vajalikud nii ettevõtluses kui ka poliitikas. „Kliimamuutuste lahendamise kontekstis on vaja inimesi, kes suudavad probleemi käsitleda ratsionaalselt ja teaduspõhiselt. Peame vältima olukorda, kus lahenduste otsimisel seatakse esikohale geopoliitilised huvid ja omakasu.“

Nädalavahetusega sai internet läbi loetud

Olümpiaad koosneb kolmest osast: teooriatestist, arvutusülesannetest ja praktilisest osast. Kuigi võistlus nõuab põhjalikku ettevalmistust, tõdevad mõlemad, et seda saab teha ka iseseisvalt.

Tuuli sukeldus õppimisse täielikult.

„Istusin terve nädalavahetuse ja lugesin interneti läbi – vähemalt nii tundus.“ Ta uuris kõiki linke, mida õpetaja soovitas, ning koostas mõistekaarte. „Tegin endale kivimitest ja mineraalidest Quizletis kaardid ning lõin loomingulisi seoseid. Näiteks oli mul migmatiidi tuvastamisega raskusi ja jätsin selle meelde kui ‘mitte-gneiss’.“

Tema sõnul osutus praktiline osa isegi lihtsamaks, kui ta oli oodanud.

„Küsiti kivisoola ja põlevkivi, mis on võrdlemisi lihtsasti tuvastatavad. Maapõuest võetud kivimiproovi suuna määramine oli aga mõnus pähkel – see pani 3D-mõtlemise proovile,“ räägib Tuuli. Keeruliseks osutus geofüüsika ülesanne, kus tuli arvutada geisri pursete tihedust. „Aega oli piisavalt, et loogikaga lahendusi leida. Palju andis juurde ka see, et õppepäeval sai kivimeid ja mineraale oma silmaga näha ja katsuda,“ lisab ta.

Aaron lähenes Eesti voorule rahulikumalt.

„Bussis õppisin kivimite nimetused pähe,“ muigab ta. Rahvusvaheliseks vooruks tuli aga valmistuda põhjalikumalt. „Meie juhendajad koostasid väga head õppematerjalid ja Ülo Manderi õpik „Üldmaateadused“ oli suureks abiks. Lend Hiina lükati mitu tundi edasi, nii et lennujaamas oli ideaalne võimalus viimased peatükid üle käia,“ räägib ta.

Nutiseadmete puudumine tekitas ajakaose

Rahvusvaheline olümpiaad pani proovile mitte ainult teadmised, vaid ka kohanemisvõime.

„Kohale jõudes võeti osalejatelt terveks nädalaks ära kõik nutiseadmed,“ meenutab Aaron. „Olin oma toas üksi ja pidin kindel olema, et ärkan õigel ajal – mul polnud telefoni ega äratuskella.“

See tekitas ka veidraid olukordi.

„Ühel hetkel kuulsin koputust. Olin väga unine, kuid panin kiiresti riided selga ja olin valmis hommikusöögile minema. Uksest välja astudes selgitas hiinlasest korraldaja, et on vaja üks dokument allkirjastada. Unesegaduses tegin selle ära ja seejärel läksin teisi eestlasi hommikusöögile kutsuma. Selle peale hakkasid nad laginal naerma, sest selgus, et kell oli alles 23.00 öösel,“ jutustab Aaron.

Kuigi võistlusolukorrad olid pingelised, pakkus rahvusvaheline voor ka põnevaid ülesandeid.

„Kõige rohkem meeldis mulle ülesanne, kus tuli hinnata üleujutuse intensiivsust jõe kaldal olevate kivide põhjal. Kuigi selle eest sain pronksmedali, erinevalt kahest hõbedast, siis just selle lahenduse üle olin kõige uhkem,“ ütleb Aaron.

Erinevalt Eesti võistlusest pandi Hiinas eri riikide osalejad suhtlema grupiprojektides.

„Neid oli kaks: üks lühem plakatiprojekt ja teine kolmepäevane mini-uurimus. Praktilised testid toimusid päris mägedes ja külades – saime ringi sõita ning loodust näha,“ kirjeldab Tuuli kogemust.

Mida rohkem mõistame oma planeeti, seda paremini suudame seda hoida

Kevadel toimub Tallinna Tehnikaülikoolis seitsmes riiklik maateaduste olümpiaad, kus Eesti parimad loodus- ja reaalainete gümnasistid saavad võimaluse pääseda rahvusvahelisse vooru. Nii Tuuli kui ka Aaron julgustavad gümnasiste osalema, sest see annab väärtuslikke teadmisi, mis on olulised igas eluvaldkonnas.

„Rahvusvaheline olümpiaad on midagi sellist, mida ei saagi sõnadega hästi kirjeldada. See oli lihtsalt elu elamus!“ hõiskab Tuuli ja soovitab soojalt püsida uudishimulik ning haarata võimalustest kinni, sest kunagi ei tea, kuhu üks väike otsus viia võib. „Ma arvan, et iga inimene võiks aru saada, kuidas meie planeet töötab. Need teadmised aitavad paremini mõista, miks asjad on hetkel nii, nagu nad on, ja suunata meid lahenduste leidmise poole. Minul on küll hea meel, et mul on tugev maateaduste põhi – see aitab mul näha maailma osana miljonite aastate pikkusest arenguprotsessist,“ ütleb Tuuli.

Tuuli sõnul andis olümpiaad talle hoopis uue vaatenurga.

„Me ei mõtle sageli sellele, kust tulevad kõik meie igapäevatoodete jaoks vajalikud materjalid või kuidas nende kaevandamine planeeti mõjutab. See teadmine aitab teha teadlikumaid valikuid,“ sõnab ta ning ütleb lõpetuseks: „Mida rohkem me mõistame oma planeeti, seda paremini suudame seda hoida.“ 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta